teisipäev, veebruar 28, 2006

hing sees

maalehe väga austatud
toimetaja ilmar palli
on endiselt elus ja
märkimisväärselt heas konditsioonis

aga lõpp oli lähedal
ma ei tee üldse nalja

ta oli just haige
ja sünnipäevane
nii et talle kingiti
mu valitud teoste esimene köide

luges seda siis ja pidi naeru
kätte ära surema
see koht kus keiser
paneb apteegi kinni
või midagi sarnast

nii et kui tahate
kellegi elupäevi
lühendada siis teate
mida talle kinkida
ja milline hetk sobib

emased

see urmeti koostatud luuleantoloogia
maksab ligi 3 sotti
pealkiri ise on kaks koidulat väärt -

Naised on nii imelised

ähäääää...
ja selline müügilima on juurde kirjutatud -

Naine on luules vaieldamatult üks olulisemaid inspiratsiooniallikaid. Ometi on Jaak Urmeti koostatud mahuka antoloogia "kotkaperspektiivist" lähenemine naisele eesti luuletajate loomingus ainulaadne – aluseks on loodud süžee, mis jälgib naist imikueast raugapõlveni. Nii kerkib meie ette peatükkide kaupa nagu ühe naise lugu, kelle elust libiseb läbi palju tööd ja muret, aga ka rõõmu, lilli, päikest ja värve...

tsitaadi lõpp
see muidugi ei tähenda
et tegu oleks sellise õudusega nagu reklaamtekst üheselt
mõista annab

ministeeriumi palun

palju on kirjanikke?

no kakskend
palju on kunstnikke
ikka vähem
mõni näitleja on ka
ja meil on
kultuuriministeerium

lambist tehti ära

samas pedesid
pedofiile kire-
ja sarimõrvareid
lihtperverte ning muid
seksuaalhälvikud
või hoorasid on 18%
elanikonnast vähemalt

aga neil pole
oma ministeeriumi

väga on vaja ega
siis võrdõiguslikkuse osakonnast
sotsminis ja
rauast päevalehe nurgas
ei piisa ometigi

jäämägi

lulekogu
vägistatud jäämägi
esialgne skript on koos

ilmutan peagi JI
sarja 2. köitena

enne lasen natuke seedida
ja küsin targematel nõu
et mis ja kuidas

sama asja põhjal
tuleb ka ingliskeelene
raamat

tõlge
valmib aprillis
lisaks VJle sisaldab ka
muid surematuid hitte

kohe uurin soome
ja läti kirjastajate käest
kuidas asjad edenevad

andersonil on õigus
kirjaoskuse levitamine
kogu maailmas
on püha üritus

me pääseme läbi

ilmselt tuleb ka saksa
raamatut takka torkida
kiire on varsti
tuleb sõda ja
eestlased surevad välja

21. sajandi meeleolu

solvusin

kohe tapan
kellegi ära

esmaspäev, veebruar 27, 2006

torgati antoloogiasse

urmet pani kokku
naisi käsitleva luuleantoloogia
seal on minu surematud
teosed ka sees

kui selgub raamatu pealkiri ja kaanepilt
siis annan teada

kirjaoskus kogub populaarsust

väärikas autorite kollektiiv
Epp Annus, Luule Epner ja Mart Velsker
on teind sihukese kooliõpiku
Uuem eesti kirjandus
Gümnaasiumi kirjandusõpik XII klassile

sel on minu kohta harjutused
elulugu ja
kõik muu mis kohustusliku kirjaniku
seisuse juurde kuulub

vot nii on lood

laupäev, veebruar 25, 2006

pärt ületas uudisekünnise

see on see kuulus pläki lugu

arvo pärdil pole tulevikku

Pärt seebiks! Pistke omale persse see Pärtide, Klasside ja Oitrahhide globaalne inin. Kõige rõvedam on see, kui klassikalist muusikat, eriti moodsat klassikat, millel muide pole tegemist ei klassika ega moega – vingutatakse maksumaksja raha eest kui rahvuskultuuri. Vittu!

Mis kuradi rahvuskultuur see on? See on pask. Moodne klassika on rahvusvahelise kultuuriimperialismi agent ja tuleb sellisena käibelt kõrvaldada. Eriti piinlik on mul koolivend Pärdi pärast, kes hülgas eesti kultuuri okkalise raja ja hüppas kultuurimperialismi sita ja spermaga libestatud reele. ma sülitan ta roojase partituuri peale.

Enesestki mõista ei ole inimsusevastastel kurjategijatel, kes planeerivad illuminaatide võigast poliitikat sümfoonilise orkestri abil ellu viia paremat abimeest kui Arvo Pärt. Rahvusliku omapärata, moraalsete väärtusteta, perversse meelolu ja loomaliku kõlaga – just selline on Pärdi niinimetatud looming.

Normaalsed inimesed on Pärdi muusika ammu putsi saatnud. Üheski korralikus kodus pole Pärt ega temasugused probleemiks. Ent riiklikul tasandil on seda kultuuriparasitismi ilget vormi pikalt ja pidevalt mahitatud. Megaklots topitakse väärastunud klassika esitajate, õpetajate, propageerijate ja õigustajate taskusse. Õudne parasitism.

Kõige hullem on see, et selline tegevus oli kuni siiani seaduslik ja kõrvaldas käibelt rahvuskultuuri edendamiseks mõeldud raha. Nimetatud põhiseaduse vastane tegevus saab aga olema nüüdsest oluliselt raskendatud. Nimelt võttis ÜRO juures sebiv UNESCO vastu targa seaduse, mis räägib ääriveeri kultuuride mitmekesisuse kaitsest aga sisuliselt võitleb arvopärtluse vastu.

Tsiteerin ühte tavalist päevalehte: “ÜRO juures kultuuriprobleemidega tegelev UNESCO kinnitab Pariisis täna konventsiooni, mis annab riikidele võimaluse senisest rohkem võidelda kultuuriimperialismi vastu.” Lisame siia juurde, et konventsioonid on kohustuslikud kõigile ÜROga liitunud riikidel ja seisavad kõrgemal kohalikest seadustest.

Nüüd hakkab vedel väljaheide kõrges kaares laiali pritsima. Konventsiooni vastu oli muide ainult kaks paariariiki – usa ja iisrael. Pole ilmselt tarvis pikemalt seletada, kes on kultuuriimperialismi taga. Värdjad loomulikult. Ikka need samad ameerikas ilma teinud ja iisraelist meelekinnitust saanud suured ja väikesed arvopärdid. sageli ka pärdikud.

Pärtide laiutamine on eriti keeruline Kanadas ja Prantsusmaal, kus kehtivad kvoodid, mis loovad rohkem ruumi omamaisele kultuurile. Taolised kvoodid tuleb ka Eestis sisse viia, sest meie kultuur ei ole kindlasti paremas olukorras kui prantsuse või kanada oma. Maailma parim filmirezisöör Guy Maddin on teatavasti pärit suvalisest Kanada urkast.

Kes konventsiooni pärast vinguvad, ikka need samad maniakid, kes Iraagis vange vägistavad - jänkid ja britid. Tasakaalust väljas, ulub mingi inglise sitakott. Samas soomlased kiidavad, et tegemist on esimese tõelise rahvusvahelise kultuurikokkuleppega, mille eesmärk on globaliseeruvas maailmas kaitsta väikesi kultuure, keeli ja pärimusi.

Kultuuriimperialism pole süütu kloun, selle järel käib majanduslik orjastamine ja sõjaline vallutamine. Me ei tohi Arvo Pärdi muusikat kiskuda välja kontekstist, milles ja mille jaoks ta on tehtud. See on salongid ja vallutussõjad, pangad ja tankid, Hollywood ja Gunatanamo. See on see, mida keegi peale väärastunud pervode ei salli ega tohigi sallida.

Õige eesti metal on nüüd konventsiooniga tagatud riiklik prioriteet number üks ja kes seadust ei täida see maetakse elavalt või küntakse tal klaveriga pea otsast.

nuga

viimase nädala jooksul
on kolm lugu
tavalistes päeva-
ja nädalalehtedes
ilmumata jäänud

talitajad kardavad
nuga saada et
religiooni teema
sees

ok

luban et pussitan iga
sitast toimetajat
kes veel looga
üle nädala venitab

tra
valigu siis kelle
nuga vähem
valus on

use ur imagination
runneli visualiseerimine
peaks asjakohane olema

muide pussitamishirm
oli kunagi kenderile
kõvasti abiks

miks mitte isegi
moodsa klassika poole
pöörduda

mis on lubatud
kitsenikkujatele
on lubatud ka
jupiterile

loomariik

aint loom
plogib iga jumala päev

täna panen luulekogu kokku
ammu oli aeg

ikka seesama
vägistatud jäämägi

mille esimese versiooni
viskasin valmis 2003 lõpus
maht on üle igasuguse piiri kasvanud
lahe kui saab kolmest neljast heast
luuletusest ühe välja valida

las teine asi ootab
see teine asi on
kivisildnik mängib kurt weilli

ja romaan
vello ootab

ja näidend
jannsenist ootab

ja see fotoalbumi tekst
on kohe järgmine
seda kirjastab evestuse kirjastaja
kes teab see teab
aga evestuse tarkuse raamatut
ma soovitan

nagu ka navitrolla
kolmandat raamatut

kunstiraamatute
illustreerijana
olen ma ületamatu

neljapäev, veebruar 23, 2006

mida teha

kui keegi on loll
aga talle ei ole mõistlik
seda näkku öelda
aga ütlematta jätta oleks
kuritegu hea enesetunde vastu

tuleb öelda
sul on lõug seebine
või kuidas seifkaard maitseb
ehk paned vedelat või tahket
ehk oi palmoliiv on hea

või vihjata muul moel
seebisöömisele
midagi peab ju kivirähki
loomingust kasu ka olema

jõu hetk

rõdu
aken katki

ja siis

naabri kass
kõiksuse looja tuvid
ja nende sisemine ilu

vana seinakell
suvel kärbsed ja turistid

kõige peal
pitskardina porno

vabariigi aastapäev

vaata pätsi
vaata pätsi

kuldne päts ehib
ajaloo hullusärgi käist

ilus
väga ilus

roheline tee

roheline tee
on väljas
hing on jälle hull
õitsema lööb püssirohi
kuid hirm on mul

igal aastal
kell viis
tulevad need kaks
liitrit jasmiini

need tassid truud
armas rahvas
ärge kunagi jookske
ega jooge sirje kiini

miks ma nii hea kirjastaja olen

sellepärast et ma pole
loll, ahne ega värdjas

ent ma olen ülbe, pahatahtlik
ja arenenud maitsemeelega

muide
Ji esimene toode
tali valla ametlik ajalugu
on edukas

pange nüüd tähele

erinevalt koraanist ja piiblist
kehtib TVAA
euroliidus seadusena

on kulka aastapreemia nominent
ja 25 ilusa raamatu võistluse
rahvusliku kalligraafia
eripreemia laureaat

au andersonile
elagu kirjaoskus

pole teist sellist kirjastajat
kelle kõik tooted
vastaksid kõrgetele
kvaliteedinõetele
millised ma endale
olen kehtestanud

ühesõna bristoli kogu
ootab suur tulevik
mulle meeldib see raamat iga päevaga
ikka rohkem ja rohkem

kirjaoskus ei ole ikka veel
täielikult kadunud

hansmit presidendiks

hansmit presidendiks
kruuda peaministriks
ja see riigi kinnisvarakaalikas
kelle killer pihta ei saanud
esimeseks leediks

teisipäev, veebruar 21, 2006

franz marc 1500

el caballito azul

jutt käib siis
maalikunsti tähtteosest
mille nimi on
väike sinine hobune

pärast turufundamentalismi
suurt võitu aga
on temast saanud
lihtsalt üks
sajandi alguses diainitud
1500 jupine pusle

ravensburgeri oma
mõõtudega
84 x 60 cm

kaks nädalat
andis kogu perega kokku panna
just lõpetasin

väga hea kunstiharidus
tunnen nüüd iga selle maali
pintslilööki igat värviüleminekut
igat mõra ja plekki
absoluutselt tigat punase
kollase ja rohelise
ja iseeäranis sinise nüanssi

kindel värk
aastal 1912 oli veel säilinud
teatavaid kujundava
kunsti sugemeid

bristoli esitlus

täna esitleme bristoliga
tema uut raamatut
NÖÖRIST JA SEEBIST

ja minu uur raamatusarja Ji
tartu kirjanikude majas kell 6 õhtul

väga hea raamat on
sihuke morbiidne

laupäev, veebruar 18, 2006

rehepapp

õhtul käisin
endlas rehepappi vaatamas
see ei ole üldse see diskor
kes afanasjevi taustaks
baskini ja nõmmiku vinüüle mämgis
vaid kivirähk teatristuudio esituses

kaks tähelepanekut
ei kolm ja ülejäänust postimehes pikemalt
õunapastard nägi hea välja
nigu nõdrameelne niitse surivoodil

kui lihtne lugeja räägib kaasagse
eesti kirjanduse roppusest
mida ta ei talu
siis peab ahvikari silmas kivirähku

mõnusa keelekasutusega näidend oli
sõna munn kõlas vähemalt kuus korda
persed ja sitad lõid realistliku külaõhkkonna

kui lõpus mainiti kellegi keppimist
tundus et tsensor on sekkunud
ja teksti kohatult pehmendanud

soovitan kristlikele fundamentalistidele
ja isalamiidu patriootide fraktsioonile

kusjuures hämmastav on see
et korralik tekst seljatab ka
amatöörliku tantsuetenduse

peaaegu võimas

reede, veebruar 17, 2006

Mambad

Mambad

tegelt loen ma vadide austraaliaplogi ka
3 liitrise killawarra veini
aborigeenipaki kõrvale

ja õnnitlen urmast
süveneva nominentsuse puhul
pole hullu
näidendiraha ei haise