reede, september 21, 2007

(:) vabatahtlikust eneseküüditamisest








paljudel kaaskodanikel ja migrantidel on tõsine ajuprobleem, mida vene rahvameditsiinis ravida ei suuda, paned endale poolku kõrvits pähe ja vihtled nõgestega aga ikka on tunne, et gaasitoru on hea asi ja pronksvärdjas peaks ilutsema pika hermani tipus. mida teha? tuleb ennast viivitamatult küüditada.

keskus nr 8 sisaldab ka õige mitu rammusat vabasussamba kavandit, töötasin nad välja koostöös terve mõistusega

1 kommentaar:

LiizaKazz ütles ...

kuhu meie ennast küüditame? Eestlased ma mõtlen.

Kuhu meie ennast küüditame?
Eestimaalased ma mõtlen.

gaasitorru, ma mõtlen.

Kui mitte sinna, siis vähemalt ühte idiootsesse paradiisi, mis ikka kuskil on välja mõeldud eestimaalaste jaoks, kus eestlased ei näe hermani tipus pronkskolakat. Neil on selle koha pealt puudulikkus või just vastupidi vähepuudulikkus.

Imelik usundiloo loeng. Torp-Kõivupuu rääkis seakärssade ohverdamisest Tõnismäel, äkki peaks seda tegema. Lennart Meri kirjutas sellest samas kombest "Hõbevalges".

Nii noh.. nagu muuseas ohverdame Kaarli kiriku kõrval paar seakärssa parema õnne nimel, äkki siis saavad kõik aru, kui vale on sellistes kohtades hoida pronkskolakaid või kui õige. Mine tea.
K :D