(:)kuna keegi sirpi ei loe siis teen referaadi

sirbi loo autor on riigikontrolli auditi juht, lugu räägib kartellikokkuleppest ja kriminaalsest traditsioonist, eriti kuum



mõned väljavõtted

A
Suur osa, koguni kolmandik Kultuuriministeeriumi eelarve eraldistest läheb etendustegevuse ehk teatrite ja kontserdiasutuste toetamiseks.

B
Ülekaalukalt suurim rahastaja on Kultuuriministeerium ise (pea 90% kõigist toetustest ehk üle 445 miljoni krooni 2008. aastal)

C
Kultuuriministeeriumi selgituste kohaselt põhineb muusikavaldkonnas tegevustoetuse andmine „valdkonna kokkulepetel ja kujunenud traditsioonidel”. Ühtki muud alust kuskil fikseeritud ei ole. Seaduses nõutud nõuandvat komisjoni moodustatud pole, vormikohaseid taotlusi ei küsita. Ja nii jagatakse laiali üle 200 miljoni krooni aastas

D
On kujunenud olukord, kus kõigi kolme rahajaotaja eesmärgid, toetatavad sihtrühmad ja tegevus on sarnased. //need 3 on kulka, ministeerium ja hasartmänguklounid, haige inimese märkus märkus//

E
Huvitav – otsustada julgetakse, aga oma seisukohta avalikult välja öelda mitte.

F
Tõepoolest, väikses riigis on monopoliseerimise oht suur ja olulist rolli mängivad inimsuhted.

G
Kas me tahamegi, et rahajaotuse määravad peamiselt inimestevahelised suhted? Sel juhul pole mõtet rääkida ka demokraatlikust õigusriigist.

H
//ühe haige inimese mure teise haige inimese egoprojekiti rahastamise pärast mitme miljardiga, polegi vist ikkagi nagu ehk täitsa ilma põhjuseta, eriti kui nii miljardite objekt saaja ja miljardite subjekt on dirigendi taustga põdejad//

I
//rahu, ainult rahu, võibilla peaks iiski meedia mõnitama kirjanike arvutiostu pärast, arvuti on ju eelkõige porno vaatamise ja popkultuuri toodete varastamise abivahend//


J
//lähen suhkruvett jooma//

lugupidamisega
(:)

(:)närimata kondid gurmaani lugemislaualt 2

tänane epli kultuuriosa kaanelugu saatan valitseb, õnneks räägib meile jumala biograafiast: Eesti kirjanduses on satanismil pikad ja väärikad traditsioonid. Alustame paganlikest rahvalauludest ja pappe pilkavate rahvanaljandite lademetest. Lisame siia veel Tammsaare, Õunapuu, Kivirähki, Uku Masingu, kes oli veendunud, et kui jumalaks pole võimalik saada, siis on kogu see “usukamm” mõttetu, ning tippsatanisti Leo Taxili “Lustaka piibli” ja “Lustaka evangeeliumi” oivalised tõlked ning – õigeusklik luterlane hakkab juba appi karjuma...

Sa näed, et saatan valitseb ja hävitab juba üsna pea need võimutiirased ja alatud kristlased, kes raiskavad kultuuriraha teise- ja kolmandajärguliste okupatsioonivõimu rajatiste põlistamiseks, samal ajal kui me oma esivanemate pühade hiite arvu ja asukohtagi ei tea, kaitsmisest või propageerimisest rääkimata. Saatan peab valitsema, sest muidu oleks välk Mati maha löönud juba tõlkelepingu allakirjutamise ajal.

(:)majanduslangus on müüt

mina neid jutte ei usu. hommikutelevisioonis tegi kokaisik head toitu, vasika harnäärme hautas ära, see nääre maksab 400 eeku, vaesel ajal süiakse sitta, mitte vasika harknääret. mai ääs. vajate veel näiteid kosmilisest majandustõusust.

aga palun, seb pank soovitab kuue kuu palk kõrvale panna, eks ta ole, kui kuue kuu palk on üle ja sellega pole muud teha kui panka viia siis on majandusseis parem kui kunagi varem. ka eesti riik priiskab külluse laineharjal, majanduslanguse propageerimiseks tehekse eesti kõigi aegade kõige kallim reklaamikampaania - 150 000 000 eeku.

see juba on midagi. jätku harknäärmele.

(:)religioonist ilma eelarvamusteta

sirbis kirjutab krull usuasjadest, soovitan lugeda. osundan: Pilt tundub eriti lohutu, kui heita pilk suurte religioonide vähe tuntud kõrvalaladele. Ühe 2005. aastal Helsingis peetud konverentsi kogumikust selgub, et verist vihavaenu leidub ka seal, kust võiks oodata rahumeelsuse ja vägivallatuse vaimu. (Vt Exercising Power: The Role of Religions in Concord and Conflict. Toim Tore Ahlbäck. Vammala, 2006.) Nii võivad vadžrajaana budistid mõnikord kõnelda vägivalla vajalikkusest ning seda ka ise kasutada; vastuolu dalai-laama ja Dorje Shugdeni pooldajate vahel viis 1997. aastal koguni mõrtsukatööni budistlikus siseringis. Templimäe aktivistid ei tapa Iisraelis sugugi ainult palestiinlasi, vaid samavõrd ka juute, kes ei usu Templimäe erilisse rolli Iisraeli ja kogu maailma vaimse keskusena. Krišna Teadvuse Rahvusvahelise Ühingu rajaja Bhaktivedanta Swami kõnedest on selgunud, et ta pidas ka tapmist kunstiks ja uskus koguni aarja rassi üleolekusse teiste suhtes jne. Hämmastavaid näiteid leidub nii palju, et võib tekkida küsimus, mis on religioonis üldse head?

(:)siim kallase ahnusest

keegi eurokloun võttis üles siim kallase ahnuse ja ebapädevuse teema. kus see tarkur siis oli kui siimu ametisse hakati panema? kas nad kõik seal eurobürokraatias on nii kuueaastase ajanihkega? kõige koomilisem on süüdistada kapitalistliku riigi poliitikut ja pankurit ahnuses. mis ta peab siis tegema, maksumaksja ja klientide raha vaestele jagama või? maailm on hulluks läinud, muud ma ei ütle. see et siim on pettuse ja korruptsiooni ametnik ei tähenda muud kui seda, et tal on väga palju vaba aega. reklaam on puhas pettus, kasiino on puhas pettus, kindlustus on puhas pettus, börs on puhas pettus, pensionisammas on eelnevast lähtudes samuti pettuse liik, ma ei räägi üldse poliitikast, mis on korruptsiooni liik - kas siim peaks ükski kogu kurjuse vastu võitlema hakkama või? ega ta herakles ole, on hoopis täitsa asjalik tüüp. vaatad vähja tiitu ja enn panti ning vaatad seejärel siim kallast. siim on mainitud taustal igati korralik ja asjalik inimene - pealegi väga tark.

(:)kas peaksin kasima teie rooja?

seoses selle looduse puhastamise kampaaniaga. kas ma peaksin ka mingite ahvide tagant koristama, ei pea. mina loodust ei laasta, see on minu panus ühiskondlikkusse heaollu, ostan ka valdavalt vanu raamatuid, seega korduvkasutus ja öko. muud ma peaaegu ei osta. kui riik ei suuda korda hoida, peab aga palgal sitaks politseinikke, loodusametnikke ja muid udusid, kes ei suuda metsadel silma peal hoida, siis tuleb need vandid tööle panna, kelle töö on tegemata.

minu töö on tehtud, võin hunniku korralikke raamatuid ette näidata. küündimatud literaadid peks jah kirjutamise asemel mustuses sonkima, mina mitte. pange kaitseliit matsavahele soditoojaid küttima, või pange see kohustus jahimeestele, enne põdra laskmise luba ei saa, kui kaks metsasittajat oled kinni püüdnud. varisusse ehk oleksin nõus minema, kui antakse relv ja luba seda kasutada, kas või peenikeste haavlitega ja jämeda soolaga laetud kaheraudne. ma ten kus metsas mere ääres rullod pidusid peavad. veenmismeetodisse ma ei usu.

niikaua kui on puuembajaid, kes jõmmide järelt koristavad ja seni kuni valitseb totaalne karistamatus saastamise ja lagastamise eest - mina küll võõrast sitta helpima ei hakka. ma isegi mõistan vaeseid, kes ei suuda prügimaffiale maksta. mille eest?

(:)küündimatu, debiilne või täiesti normaalne?

juhtiv dekadentide väljaaanne avaldas tähelepanuväärse kultuuriloolise dokumendi - sissevaate eesti kirjanike hingeellu. kui mõned kohad jäävad segaseks tuleb lugeda toimetusepoolset saatesõna. otsustge ise kas tegu on küündimatuse, debiiluse või normaalsusega, toon mõned tekstinäited hädavajalike kommentaaridega:

Ruben:
„Areen (21.02.) nimetas Rein Veidemanni artikleid inimsusevastasteks kuritegudeks. Minu silmis on Veidemann tõeline suurmees, ta on kaitsnud inimkeskset ja inimesest hoolivat poliitikat nagu mõnedki vasakpoolsed. Lisaks on ta Tallinna Ülikooli professor, kuigi ilmselt on ta siiski poliitik..

Kõik ju teavad, missuguse hoobi andis tekst „ENSV kirjanike liit seisuga 1981” kadunud Aivo Lõhmuse südamele. Aga ärapanemise vaim roomab ühiskonnas edasi ja kõige kahetsusväärsemal kombel ka vaimuringkondades.

(lõik pealkirjaga „Eelavate tapmine“)

Raudam:
Sinu mainitud Eesti Ekspressi artiklilt pole ma lugenud, aga kui sellist väljendit tarvitati, siis ei tahagi ma seda lugeda. See on näide sellest, kui madalale võidakse laskuda.

Mitte keegi pole mind nii rängalt solvanud kui Kivisildnik. Mul ilmus Delfis artikkel eutanaasiast, kus tutvustasin heasurma praktikat moodsates ühiskondades, analüüsisin pisut keelt, mis meid surra ei lase, ning kirjeldasin ka oma isa surma. Kuna tahtsin kuulda inimeste lugusid, pidin lugema ka kommentaare. Lood olid tõesti valusad, loomulikult leidus ka sõimu, mis mind eriti ei üllatanud. Küll jahmatas mind mu enda kolleegi Sven Kivisildniku blogikommentaar, mis kõlas enam-vähem järgmiselt: Raudami ideed ajavad mind oksele, pooldan Raudami halastussurma, kirjanike liidus tegeleb halastussurma küsimustega Raudam.

(:)märkus - siinkohal peaks olema täpne tsitaat või link originaaltekstile, minu plogi otsija midagi taolist ei leia, kusjuures ma ei ole kustutanud plogist ühtki sissekannet)

Kas pole see laim kirjanike liidu kohta? Kirjanike liidust kui mingite ühiste vaimsete eesmärkidega organisatsioonist, mille liikmed peaksid olema üksteisega solidaarsed, pole paraku midagi järel. (Kas seda kunagi üldse on olnud, on iseküsimus.) Viimasel koosviibimisel nägin oma silmaga, kuidas hoogu sattunud noored lällasid, nende pea kohal seinal aga näidati lahkunud kolleegide pilte. Keegi neid korrale ei kutsunud, ka mina mitte, ma lihtsalt kartsin.

Kulturism kultuuri asemel

„Kivisildniku õelad ilkumised aga ripuvad veel praegu netis ülal.

(:)linki autor ei anna)

Isa, küsisin ma endalt mõttes, mida pean ma tegema? Sest solvatud polnud mitte ainult mind, vaid ka teda, surnute solvamine aga on pattudest suurim. Mõtlesin, et astun Eesti Kirjanike Liidust välja, senini pole ma kindel, et ma seda ei tee. Miks peaksin kuuluma ühte liitu kellegagi, kes on võtnud oma eesmärgiks teistele haiget tegemise, kusjuures avalik-õigusliku ringhäälingu ombudsman Tarmu Tammerk kutsub seda Sildniku „stiiliks”, „uudseks lähenemiseks” ja „provokatsiooniks”? Milleks on vaja minu raha eest mind provotseerida? Ja mis on sellise provokatsiooni eesmärk? Kas ei peaks avalik-õiguslik institutsioon teenima hoopis teistsuguseid eesmärke? Kirjanike liiduga seovad mind vaid Käsmu ja hauaplats Metsakalmistul. Paraku piisab neist, et lõplikku otsust mitte teha. Käsmus käin ma igal suvel koos poja perega, ei saa ma ju oma ideaalide või põhimõtetega teiste elu ära rikkuda, ning ka Metsakalmistul on neil kergem ja ligem käia, ehkki ise tahaksin puhata pigem Paide surnuaial oma vanemate kõrval.

Võib-olla räägib see rohkem must endast, kuid mul on tunne, et üldine taktitundetus ning hoolimatus ja kalkus iseloomustab mingit osa noortest kirjanikest, minu silmis on nad eelkõige edukad reklaamiagendid ja logistilised geeniused, preemiaid ja auhindu jahtivad, kirjanduslugudesse ja -õpikutesse küünarnukkidega sisse trügivad, üksteist häbitult haipivad sportlaskirjanikud või parimal juhul pohhuistid ja irvhambad kui tõelised, sügava sissevaatega visionäärid. Kahjuks ei iseloomusta see ainult noori, vaid kõiki neid, kes poetavad oma kirjutistesse järelejätmatult kahemõttelisi vihjeid, russo- ja homofoobiat, antisemitismi või lihtsalt musklilist maskuliinsust, kulturismi kultuuri asemel, külvates nii piiskhaaval vaenu ja vihkamist. Nimesid mainima ei hakka, küll nad ennast nimetamata nimetatult kõige paremini ära tunnevad. Neid ei ole palju, kuid piisab piisastki.
Meenub, kuidas Elo Viiding oma vanaisa Kaljo Kiisa matustel ütles, et mitte kunagi varem pole olnud põlvkondade, praeguste vanade ja nüüdsete noorte vahel suuremat lõhet. Tal oli õigus.

Solvaja kui psühhopaat

Ruben:
Mis aga puutub solvamisse, siis kellegi hingepõhjani solvaja peab ennast üliinimeseks, paljusid teisi aga kõntsaks, ta lähemad sõbrad vahest välja arvatud. Psühhopaat läheb kellelegi sõnadega kallale sellepärast, et ta võib olla lapsepõlves elanud suure terrori all või on ta vanemad teineteisega mingeid mänge mänginud. Ta on ise ohver ja vajab kellegi targema isalikku abi. Suurim rahuldus solvajale on, kui solvatu läheb endast välja ja tunnistab, et on haiget saanud. Suurim karistus solvajale on tema kollektiivne ignoreerimine ja jäine põlgus.

Raudam:
Ka mina võin oma solvajale vastata külma (tapva, tarretava) vaikusega, aga kui olen kindel, et solvaja pole solvanud mitte ainult mind, vaid kogu ühiskonda, minu eriala (kirjandust) või siis hüvelise heaolu üldtunnustatud norme (kristlikku moraali, kristlust aga, pane tähele, eitab ja kritiseerib nii mõnigi „närviline noor”), siis peaksin täitma oma kodanikukohust ja reageerima, mitte matma pead metafüüsiliste vanasõnade alla või piirduma kulissidetaguste sosinate, elektronkirjadega või anonüümsusse hajuvate netikommentaaridega. Sellest sõltub, kas „eetilis-moraalne revolutsioon” toimub või ei.

Ruben:
Paari-kümne aasta pärast ei tunne Eesti kodanik enam ajaloos ära paarikümne aasta taguseid sündmusi, ta suhtleb kaaskodanikuga ropu, pooleldi pseudoingliskeelse netikommentaari formaadis, pakkudes talle halastussurma ja halastusseksi. Ta peab vana kirikuaeda „pronksjunni kõrval asuvaks trollipeatuseks”

Raudam:
Kas meil on hinge ja südant? Kas meie hulgas pole eetilisi kurjategijaid, kes levitavad enda ümber vihkamist ja sallimatust?

Ruben:
Kivisildnik kirjutas artikli, mille kohaselt tiblad on maetud trollipeatusse, ja ütles, et trollipeatusse tuleks matta teisigi tiblasid.

(:) loo linki pole antud, vihjet avaldamiskohake ka mitte, täpset tsitaati pole, sellist lugu muidugi ka ei ole olemas, vt)

Raudam:
Kui rahvas on löödud kaheks või isegi neljaks, sest lõhed jooksevad ka „meie” ja „nende” sees, mis eetikast või demokraatiast saab siis rääkida?”

(:)piiskop põder sai rahulduse

järjest enam saab selgeks et võidu/vabaduse/jeesuse/kurat teab mille sammas pole kollektiivne fallos vaid toob rahulduse ikkagi vaid teatava perversse sihtgrupi õuele. äsja tegi piiskop põder avalduse, et ta on samba toetusega rahuldatud. miks ta ei peaks rahuldatud olema, papp sai riigi rahaga ususümboli püsti panna. peabki rahuldatud olema aga miks seltsimees põtra ühiste jõududega orgasmini viiakse, sellest ma aru ei saa. papi seemnepurse on koguduse, mitte maksumaksja mure. ma ei taha selles orgias osaleda. jätke mind eelmängust välja. perse, raisk.

(:)paras eesti kirjanikele ähähääää

austet presidendierra ei andnd eesti kirjanikele ühtki aumärki. paras. üks vene kirjanik sai. persetäis ajakirjanike tõsteti samuti kilbile. väärtused on paigas. türa, ma võin küll.

Märksõna luule
Ingrid Rüütel — rahvaluuleteadlane, Eesti presidendi abikaasa institutsiooni edendaja

Märksõna kirja:
Anne Applebaum — ajakirjanik, ajaloouurija, Ameerika Ühendriigid
Kaisu Lahikainen — eesti kirjanduse tõlkija, Soome
Ann Marvet — looduskaitse edendaja, ajakirja Eesti Loodus kauaaegne toimetaja
Kalle Muuli — ajakirjanik
Anvar Samost — ajakirjanik


Mihhail Veller — kirjanik

Erik Kalda — ajakirjanik
Mall Mälberg — raadioajakirjanik
Tiiu Põld — ajakirjanik
Anne Rande — lastekirjanduse väärtustaja

(:) mõningaid mõtteid piinamisest

lisaks raadiojutlustele avaldasin talvebakhanaali ajal mõningaid mõtteid piinamisest ja sellest, miks integratsioonipuu riivab mu autunnet. kirjutasin ka ühe väljapaistva essee inimese parimast sõbrast – suvalisest käsitulirelvast, andmed mainitud üriku avaldamise kohta puuduvad. tõlkisin rilket, laksasin uusot ja sakara kulda vaheldumisi ning hammustasin peale mingit hämarat ollust, mis maksis rohkem kui murjanite rahamasin korraga pappi välja jaksab köhida – meie vääringus siis kaksteist kilo üks kausitäis. mitte et mulle maitsenud oleks aga seisus kohustas.

(:)eesti islamiseerimise avalöök

Heleda laksuga lajatati hommikutelevisioonis põhjaranniku murdesse ümberpandud korran meie paljukannatanud seapekisele jõululauale. Kellel seda pederast akenateni ketserliku õpetuse abaramistliku versiooni tarvis on? Ilma selletagi lasevad poolhullud ennast port arturi kaubamajas õhku. Enesestki mõista on tegu maailmakirjanusse kuuluva bestselleriga aga populaarsuselt jääb akenaten siiski kõvasti agaata kristile alla, ehkki kriminaalzanris on neile mõlemal arvestatavaid teeneid. Isiklikult soovitan lugeda pigem pätistunud euraabi prohveti g. a. effingeri propagandatriloogiat või vähemalt selle avateost When Gravity Fails. Effingeri nägemus on paremini fokuseeritud. Õnnek jääb see monoteismi röögatus Orelipoisi uue plaadi varju. Elagu pluralism! Igale plaadile 99 lugu ja igale altarile 1001 puuslikku.

(:) kolhoosnike asiaatlik anaalsuhe

Lisaks maadekupeldamisele on rahvaliidul hingel ka tõsisemaid üleastumisi. Terve mõistuse sündikaat paljastab selle silmakirjaliku matsijõugu reeturliku olemuse. Inimesed, ärge laske ennast eksitada rahvaliidu isamaalisest retoorikast ja uuest parteibürokraatiast. Vaadake nende jälgandite tegusid. 1. pingutused eesti riigi järjepidevuse katkestamiseks 2. pingutused pronksvärdja põlistamiseks 3. pingutused gaasitoru edendamiseks. Kelle huvides ja millise alakehaosaga see korrumpeerunud jõuk töötab, peaks nüüd ka lollile selge olema. Rahvaliit kinnitab reeglit, et korruptant on üldjuhul tibla lõa otsas.

(:) priidu beieri modelli pihtimus

harva tarvitavad luuletajad modelle, maalikunstnikel on see praktika tavaline, luuletajad seevastu kardavad, et modellid hammustavad. priidu beier on üks vähestest mu mulle teadaolevatest poeetidest, kes kasutab alasti modelle. selest ka tema luuletuste tungiv elulisus, detailne visuaalus ja eriliselt valuline erootiline sajoob. lõunalehes on huvitav intervjuu, kus väga hea luuletaja hanno valdmann küsitleb klassik priidu beierit. muu hulgas peatub beier lühidalt ka ilusate inimestega seonduval. osundan:

Hanno valdmann: Samas ajakirjanumbris (Vikerkaar 4-5, 2006) ilmus „Saatan Tallinnas", kust ma loen välja seda, et te peate luuletaja Sven Kivisildnikku fašistiks.

Priidu beier: Tõesti, ta üritas lõhkuda koos Juku-Kalle Raidiga (ajalehe KesKus peatoimetaja –toim.) Russalka mälestussammast, uhkustasid veel sellega Postimehes. See oli vandalism. Kujur Amandus Adamson on pooleldi juut, isa poolt, ema eestlanna – Kivisildnik seda kindlasti teadis.

tsitaadi lõpp
beier kasutas peatükki allakirjutanu memuaarideraamatust MINU VÕITLUS, mis ilmus postimehes juku kalle raidi portreeloo juures, osundan:

Sven Kivisildnik
sõber, kolleeg

Jukuga on lõbus, sest tal on iga kord kaasas hulk toredaid inimesi. Nagu teatritrupp – kes kisendab, kes kargleb, kes visatakse trepist alla. Juku oskab ka nürimeelse seltskonna meeldejäävaks vormistada. Tõmbab kellelgi tooli alt, kohe muutub õhkkond sundimatuks ja inimesed vabanevad painest.

Ükskord ei olnud midagi teha, kaua sa ikka ühest õllekast teise jõlgud. Siis tuli Jukul mõte, et läheks Russalka juurde. See on see kole kuju, kuidagi saime kohale.

Siis ütleb Juku: «No on ikka moll. Sihukest jubedat libu pole enne näind.» Vaatame siis, mis tal viga on, et kas on lõug viltu või silmad punnis. Mingi asi häirib, aga mis just, ei saa aru. Kõrgel, aga üles ei saa, libe. Siis avaldusid Juku organisaatorivõimed. Veerand tunniga olid kohal alpinist, nüüd juba tuntud tegija, naelapüstol, ketaslõikur, köied, lambid. Ronisime mere poolt üles, et mendid ei näeks, ja pärast lasime naelad lõikuriga maha.

Aga rabelemisest oli kasu, ülevalt oli Russalka Sarneti nägu, see oli üks Vähi kaasosaline. Panime Näo-nimelise rubriigi käima.

tsitaadi lõpp
mis siis selle kõige peale kosta, mis muud, kui tuleb mälestused lõpuni kirjutada ja kogu see faililohe priidule läkitada. äsja sai ta mult stalini preemia, vaata viimat päevalehe kirjanduslisa arkaadia, võrgus pole. kui endisel tasemel minust luuletamist jätkab, siis saab teise stalini veel takkaosta, ega mul kahju ole.

(:) Marilyn Manson tegi! Marilyn Manson tegi!

iga kultuurihuvidega inimene teab, et grupp veidrikke seostab Marilyn Mansonit põrgu, kuradite ja koolivägivallaga. linki ma panema ei hakka, lugu järgmine - üks mänsoni Tsärgi ja mustaks värvitud küüntega loll lasi jälle koolis püssi. tüüpiline rott ajakirja jobu kaanelt, amokk andis ainult neli haavatut ja raipe enda. särk särgiks aga ma küsin lugupeetud idiootidelt, mis teksad tal jalas olid? kui paljud mõrtsukad kannavad leviseid aga kergetööstuskompleki ei seostata tapatalgutega. kui paljudel mõrtsukatel on punaseks või roosaks värvitud küüned? kui paljud on koolis lugenud tolstoid või twaini? praktiliselt kõigil mõrtsukatel on arve mõnes pangas. ostsin pileti mänsoni kontserdile ja kustun kõiki usumärtasejaid jeesusplakatitega meelt avaldama - tahan meelelhutust kogu raha eest ja tühjade silmadega näkku sülitada.

(:) vabatahtlikust eneseküüditamisest

paljudel kaaskodanikel ja migrantidel on tõsine ajuprobleem, mida vene rahvameditsiinis ravida ei suuda, paned endale poolku kõrvits pähe ja vihtled nõgestega aga ikka on tunne, et gaasitoru on hea asi ja pronksvärdjas peaks ilutsema pika hermani tipus. mida teha? tuleb ennast viivitamatult küüditada.

keskus nr 8 sisaldab ka õige mitu rammusat vabasussamba kavandit, töötasin nad välja koostöös terve mõistusega