(:) soovitavad raamatuid

soovitavad raamatuid

Mart Juur

Postimees

1. Tony Judt, «Pärast sõda»

Meistrikäega kirja pandud monograafia. Eestlastele oluline kas või seetõttu, et aitab illusioonidevabalt hinnata ühe väikse Ida-Euroopa rahvusriigi võimalusi kaasaegses maailmas.

2. Catherine Merridale, «Ivani sõda. Punaarmee aastatel 1939–1945»

Äärmiselt asjalik käsitlus Teise maailmasõja aegsest Nõukogude armeest reameeste ja lihtinimeste tasandil.

3. Vaapo Vaher, «Imelaps, kellest ei saanud geeniust. Esseistlik monograafia Ardi Liivesest»

Vaapo Vaher on Ardi Liivese eluloo kirja pannud viisil, nagu pole ühtegi biograafiat varem eesti keeles kirjutatud. Vaapo kirglik stiil võib paljusid närvi ajada, minu meelest jõuab aus ja kultuurilooliselt väärtuslik raamat inimese olemusele lähedale.

4. Andrus Kivirähk, «Mees, kes teadis ussisõnu»

Ka ilma Kivirähki romaanita võiks tänavust kirjandusaastat päris hästi kordaläinuks hinnata. «Mees, kes teadis ussisõnu» on siiski igas mõttes väga eriline raamat.

5. Valentine Nõlvak, «Ellujääja»

On ta nüüd mälestusteraamat või seiklusjutt, mine sa võta täpselt kinni. Igatahes fakt, et üks iseäralikumaid tänavu ilmunud raamatutest pärineb 1914. aastal sündinud vanaproua sulest.



Karl Martin Sinijärv

kirjanike liidu esimees, luuletaja

1.–6. Põnevikusõpradele Andres Anvelti asjatundlik ja ajastuomane «Punane elavhõbe» ning soome esitrillerdaja Ilkka Remese esmaeestindus «Ürgöö».

Kunsti ja targa mõtte hindajatele Juhan Maiste «Tuldud teed edasi».

Spordihuvilistele on Mart Soidro «Tammiste. Kirg» vältimatu.

Poeesiast Kivisildniku kammerlik, ent terane «Sumo» (Ji).

Ja mõistagi Allahi koraan.


(:)omalt poolt soovitan
ostke odavalt keskpäraseid raamatuid:

oskar kruusi vabakäiguvang 15.-

ivan bunini 4 juttu 75.-

suvalinesäänteksüperii 35.-

andrea zanzotto luulekogu 25.-

priimäe luulekogu oli ka apollos alega

(:) soovitan afanasjevile loomulikku surma

tahab ennast armastuse pärast maha tappa ja siis häbistab kogu kirjanike liitu sellega, et jääb ellu. võiks ikka viidingu kogemustest õppida. tuleb ennast sõnnikuhargi otsa visata, mitte igat sitta ümber kaela mässida. vaat kus tuli lipsuga mees välja. kontorikombed töö juurde jätta. häbeneda. noorele kollegile on mul üks isalik soovitus - ainult jama tuleb nende noorte naistega aga seda ma pole küll kuulnud, et keegi ennast mingi rõveda eide pärast mõrvata üritaks. kas vanu naiskirjanikke vähe on: ellen niit, hing trossiga kaelas; siis muidugi koidula, anna haava... valik on sitaks lai.

(:) muide, eesti kirjandus kõlbab lugeda

kui juba eestikeelseid plogisid ja ajalehti loetakse, siis peaks asi olema otsustatud ilma pikema diskussioonita. aga tee mis tahad ikka ja jälle kargab kuskilt välja mõni veidemanni tüüpi põhulõug, kes hakkab nimesid ja teoseid nimetamata jahuma elava eesti kirjanduse loetamatusest. ma pole kunagi ühtki mongoolia kirjaniku teost lugenud aga ma ei hakka sel teemal mölisema. kui ei tea siis ole parem vait, ütles buda. mul läks siin ühes kultuuripoliitilises sissekandes ootamatult elavaks kommivahetuseks elava eesti kirjanduse loetamatuse teemal. uurisin siis milliseid elavaid eesti kirjanikke lugupeetav oskas nimetada, nimesid tuli neli, üks kirjanik oli paraku mõne aasta eest juba surnud, niisiis kolm. et oleks aru saada mida ma mõtlen loetava ja elava eesti kirjanduse all olgu näiteks 20 luuletajat - km sinijärv, jürgen rooste, priidu beier, fs, ilona laaman, mari vallisoo, kauksi ülle, olavi ruitlane, hasso krull, triin soomets, jaan kaplinski, andres ehin, kalev keskküla, piret bristol, kaupo meile, ivar sild, kaie talviste, pe rummo, ene mihkelson ja veiko märka. ilma nimedeta kirjandusest rääkida ei saa, muidu tuleb välja hämar lima nagu sommeri poeesikool 10/2007 loomingus, mis 16 leheküljel nimetab kolm nime, ei maini ühtki raamatut ega tsiteeri ühtki teost – kui sommeri kirjatöös asendada sõna luule ja lulka (mida see tähendab küsige autorilt) sõnadega põllumajandus ja kartul ei muutu tekst ei arusaadavamaks ega segasemaks.

(:) suuline pärimus vs kirjutamata ajalugu

"KLOPITULT ON JU HOOPIS TEINE AINE KUI LÄBITULT"
Konverents Jüri Ehlvesti loomingust

11. mail 2007, algusega kell 13.00
Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis, Harju 1


13.00 –13.10 Karl Martin Sinijärv – Avasõnad
13.10 – 13.40 Epp Annus – Ehlvesti maailm kui ime riibe
13.40 – 14.10 Neeme Lopp – Ehlvest, Platon ja Twin Peaks
14.10 – 14.40 Virve Sarapik – Sammas, labürint ja Ehlvest
14.40 – 15.10 Kivisildnik – Kivisildnik Ehlvestist. Suuline pärimus vs kirjutamata ajalugu


15.40 – 16.10 Valle-Sten Maiste – Kolm meenutavat etüüdi
16.10 – 16.40 Hasso Krull – “Suur Häire”: Jüri Ehlvesti universum
16.40 – 17.10 Leo Luks – Surma kirjutamise tasandid
17.10 – 17.30 Sõnavõtud. Konverentsi lõpetamine