lugesin kuskilt lehest
üht oma vana lugu:
“Meie hoolega läbimõeldud kultuuripoliitika hoiab kirjanikke näljapajukil, stipid on ebaregulaarsed ning napid, kusagil kolmandiku ja poole keskmise palga vahel. Seega on eesti raamatute lugemine sama alatu nagu orjatööga tehtud tossude kandmine. Korralik inimene ei tarvita orjatööd, aga paraku on nii eesti kirjandus kui kuulsate kaubamärkide tossud, toodetud ääretus viletsuses, inimlike kannatuste hinnaga. Süda läheb pahaks kui mõelda.”
täna enam eesti kirjandust ei loe
.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar