(:)tulin teatrist - rada taga

nutsin, sõna otseses mõttes, vesi lahvas. vaatasin nimelt pärnu teatris paku lavastatud stoppardi läbimängu. väikses saalis, kunst ju suurde ei mahu. meenusid helged päevad palmi alla, kus ma tõeliselt valge inimesena stopparidt luusse lasin. tükk on võimas, rokennroll ja okupatsioon, väga hõrk kokteil. soovitan. aga mitte sellega ei tahtnud ma hoobelda.

mullivann - mitte konnatiik. jälle on moosekandid tagajalgadele tõusnud. ekspress ja delfi vahendavad tüüri ja mingi nimetu kaalika protestiaktsiooni minu esteetiliste vaadete avaldamise vastu sirbis. muide linki ei anna ei ekspress ega delfi.

pole kuulnud, et keegi kunagi mõnest eesti kolleegiumist oleks lahkunud ja veel põhjusega. tundub olevat pärnu maakonna rekord. mida sirp tüüri ja selle teisega kaotab saame teada, kui loeme sirbi kolleegiumi istungite protokolle. ekspressi kommentaatorid tunduvad olevat timpanimängijad, delfi omad aga suures osas kirjaoskajad. ei tea millest see tuleb.

pole esimene kord, kus kultuuriimperialismi käsilased mind metoodiliselt taga kiusavad, äsja see oli kui raud ja juske päevalehes kolme artikliga materdasid üht minu artiklit, mis ilmus karvaste metallilehes. samas kordagi peatumata mu vaadetel, keelekasutuse kriitika oli ka ebapädev. siin plogis on kõik lingid ja tekstid olemas.

kummaline on see, et kirjatööle ei osata kirjatööga vastata, vaatele vaadet vastu seada, sirbis pole ühtki vastulauset. küll aga üritatakse toimetusele ja teisel kombel mõjutada. sama asi mis märka ja tema 90 kultuurivastase kuritööga, veidekas ei oska midagi öelda küll aga kaebab igale poole. kirjaoskus on ikka tõesti päris ära kadunud.

loomastumine, mis muud