(:)kas solvata või mõnitada

solvamine võib alati kujuneda läbikukkunud projektiks, solvamine eeldab teise poole - solvatava, mõistvat suhtumist ja kaasamängimist - solvumist. paljud inimesed aga ei leia aega ega põhjust solvumiseks, näiteks mina, kui minu solvamine võib kohtus anada positiivse lahendi, annan juhtumi advokaadi lahendada. selline on ratsionaalne käitumine, solvumine ei annaks mulle muud kui räpase enesetund. seega ma ei solvu.

ise eelistan kriminaale, lolle ja kultuurikahjureid mõnitada. mõnitamine ei eelda mingit reaktsiooni mõnitatava poolt, seega on profimõnitus alati tulemuslik. samas tuleb mõnitades lähtuda juriidiliselt kindlast pinnasest, soovitavalt eesti seadustest, ise eelistan põhiseadust, kuna seda dokumenti keegi ei tunne ja selle järgi ei käi mitte keegi kurat, seegavõin ma ilma pikalt mõtlemata mõnitade keda iganes ja alati kui mul vastav tuju tuleb.

(:)eurovisioon on psühholoogiline probleem

soovitan teil oma eurovisiooniga külastada psühholoogi, raskematel juhtudel aga hulluarsti poole pöörduda. lugesin kommentaare letosveti asjus ning need tegid mind murelikuks. väga paljud inimesed on endast väljas, nad ilmutavad vaimse tasakaalutuse märke ja märatsevad verbaalselt.

üks väärtusetu, ehkki kulukas asi pole seda väärt, et närvi mina, isegi siis kui oled seksuaalvähemlane, võta toimuvat rahulikult. see on ainult propaganda, see on tühine meelelahutus, millel pole kunsti ega loovusega vähimatki pistmist.

ära laamenda, ära tülita kaaskodanikke, ära määri ennast madala matsliku meelelhutusega. euroviss ei ole kohustuslik, see ei ole väärikas ega isegi mitte huvitav. kui mainitud saast teie tervisele halvasti mõjub minge jooksma, sööge juurvija ja jooge suhkruvett - see aitab rahuneda.

(:)majandusprognoos=luul=paranoia=muulasitt

sotsiaalteadlased on ennast mõnusasti ämbripõhja kerra keeranud ja konutavad seal. paraku läheb mehikestel nüüd kitsaks, sest ruumi tuleb teha kõikvõimalikele eraalgatuslikele ja riiklikele majanduse käekäigu prognoosijatele, kes nagu me kõik väga hästi teame, ka kõige lihtsamaid asju ette ennustada ei suuda.

kunagi magati börsikrahh maha, siis ei suudetud hoomata kinnisvaramulli lõhkemist, nüüd üllatuvad majandusajud - ossa sa poiss - majandus ei kasvanudki. ma olen alati arvanud, et enamus inimesi on väga lollid aga äriahaid on natuke helgemad. sittagi, üks prügikala kõik.

mis teha, murdmaasuusataja vaimse potentsiga ilmselgeid asju ei näe, ei majanduses, ühiskonnas ega looduses. kui tahate teada, kuidas näeb välja vaimupimedus inimese kujul, vaadake eesti analüütikute grupiportreed.

(:)pensionisammas - pettus või röövimine

vana ja lihtne küsimus sai taas kord ühemõttelise vastuse. äripäev kirjutab sellest, kuidas pangad hävitasid klientide pensionisamba raha. häving suurusjärgus 45 milli. sambapenskarid, ärge mõelge enam helgele tulevikul, hoiate aega kokku, oma rahast olete ilma, tulevik on tume aga ärge laske pead nogu, makske pensionisammastesse veel rohkem. hetkel pole neist kasu aga kui te kaua kannatate ja kogu oma raha sammastesse investeerite siis kindlasti on. peab lihtsalt uskuma pankurite juttu. see et riik ei kohusta sambasullerieid teie raha säilitama ega kasvatama on tühiasi. sellele ärge ka mõelge. üldse pole vaja mõtlema hakata, kui olete siiani ilma läbi saanud, kütke samas vaimutuses edasi. jõudu ja meeletuid samabakasumeid soovides. teile kõigile.

tekstinäited:

Pea kolmandiku raskustesse sattunud Peugeot'-ärimees Toomas Rüütmanni TR Majade võlakirjadest maksid kinni kohustusliku pensionisamba kliendid, kelle raha eest juhtivad pangad nüüd juba hapuks kippuvaid võlakirju ostsid.

TR Majade võlakirju ostsid Sampo, Hansapanga ja SEB pensionifondid. Nüüd väidavad kaks esimest, et TR Majade võlakirjaemissiooni korraldanud SEB ei teinud midagi, et vältida võlakirjade tagatisvara mahamüümist.

Nüüd räägivad fondijuhid, et on umbes poole investeeringu väärtusest juba maha kandnud ja peavad emissiooni korraldanud SEB juhtimisel kriisikoosolekuid.

"Tekkinud olukorras on süüdi teatud osapoolte karjuv ebaprofessionaalsus," sõnas Hansa Investeerimisfondide fondijuht Peeter Piho. Ta lisas, et praegu ei saa investorid võlakirjaemissiooni tagatiste väärtuse piisavas suuruses enam kindlad olla, sest tagatisvaraga on vahepeal tehtud kaheldavaid tehinguid.

jne
jne

(:)pooldad pronkstibla - saad mis tahad

kui keegi pooldab pronkstibla, pronkstiblade fänne, eesti okupeerimist, massiküüditamist, genotsiidi, koloniseerimist ja totaalset terrorirreziimi - siis oleks ebaõiglane jätta nad ilma nõukogude olme, vaimuelu ja terrorireziimi rõõmudest. teen ettepaneku luua naissaarele väike nsv, kus vanad punased ja kagebistid, kõigile soovijatel okupatsiooni teevad. täiega. nii et luu paistab. pronkstibla seltskond aasetakse saarele, elatustase viiakse vastavusse aastaga 1944 ja vastavalt reaalsele statistikale tapetakse, piinataksem orjastatakse ja alandakse kõiki, kes arvavad, et see on väga lahe. muigugi annavad vabatahtlikud naissaare nsv kodaniku allkirja, et nad on nõus nõukogude seaduste, tavaõiguse ja elustandardiga, ise vastutavad jne. kes pole eesti riigiga rahul naissaare laagrisse ja moos.

(:)heal pedofiilil on mitu nime

lugesin rõõmuga lehest et üks paadunud pedofiil on nime vahetanud, kas ka kombeid, seda me ei tea ega usu. nii et kui skaudirühma juhiks kandideerib keegi Toomas Meola, siis öelge talle viisakalt ei, tegu on sadomaso aktivisti ja poistepilastaja, pervertide ringkondades laialt tuntud T. H. Liiviga.

Meola on Harju maakohtu poolt süüdi mõistetud kehalises väärkohtlemises, sugulise kire vägivaldses rahuldamises alaealise suhtes, sugulise kire rahuldamises lapseealisega, alaealise kasutamises pornograafilise foto valmistamises ja lapsporno valmistamises, seega skautmastriks ei sobi kohe mitte kuidagi.

(:)kuidas lugeda kohtu poolt suletud plogi

projekti türad sigade ette raames õpeatan teile kuidas lugeda kohtu poolt keelatud plogi - see on väga lihtne, kohus ei oska puhvrit vangi panna, keelatud plogi lugemiseks järgi minu ettekirjutusi, see ei ole ülemäära keerulised. kõik on seduslik sest puhver pole keelatud asjade nimekirjas. pilt on ka keelatud plogist.

1
pane googli otsijamootorisse
http://olavimarika.blogspot.com/

2
vajuta nuppu

3
leia esimese lingi alt kiri
puhverdarud

4
vajuta puhverdatud

5
loe

6
jutt selline:

Vaatame kuidas...

käib lapse nädalavahetuseks enda juurde saamise (mittesaamise protsess)

a) Tuleb poisi käest küsida, kas ta viitsib/tahab see nädalavahetus!

Poiss on nõus, tahtis ise emale helistada, ma ikka helistan ise...

b) Tuleb lapse emale helistada.

mobiil kutsub lõpuni ja ei vasta, varjatud numbriga lauatelefon katkestatakse, helistan marika töökabinetti arstile, see ütleb, et marika teeb protseduuri ja palub hiljem helistada. Täiesti arusaadav jutt!

15 min. hiljem: helistan uuesti, saan marika kätte... kõigepealt kuulen, et lapse tervis ei kannata minu juurde tulekut (laps on täna koolis), siis kuulen, et lapsel on järele õppida, (pakun lapsele võimalust minu juures järele õppida), siis kuulen, et laps ei tule enne minu juurde kõik on selge (palun täpsustada), marika selgitab - kohtuasi, lubab anda numbri kust saan täpsemalt üle küsida, ei anna seda numbrit ja paneb toru ära.

tahan seda numbrit ikkagi... ma tahan täpsemalt üle küsida küll!

c) helistan kohtusekretärile, küsin, kas emal on õigust kohtulahendini minu ja lapse vahelisi kohtumisi takistada. kohtusekretär vastab: kui kohus pole isa ja lapse kohtumistele tõkendit pannud, siis ei ole...

rohkem polegi millest rääkida: asi on sõna otseses mõttes "emakook", ema küpsetab koogi ja sööb ise üksinda ära ka.

(:)kohus sulges ruitlase blogi

olavi ruitlase plogi on nüüd kinni pandud, kohtu käsul, nagu kõusaare film. eksnaine olla kaevanud, no ma ei tea, kas kohtuotusega ei saa kinni pana kroonikat, justi, kristlikku pereraadiot või mõnda ilget ööklubi. tra see vaikiva oleku praktika käib mulle sitaks pinda. ahvid jätke tiibet ja kirjanikud rahule! kui agresiivsust üle jääb, võidelge loomade õiguste eest või rahu eest või ma ei tea aga lõpetage genotsiid ära.

(:)koerkirjanik heitis mu lõvide ette

olen päris kindel, et kui mind ei oleks, sureks vähemalt üks eleukutseline meediaeetik näljasurma - mina olen tarmu tammerki sai, sült ja säästupilsner. seekord heitis mind eetiaklõvi ette vana veidemann isiklikult, vähemalt nihukesed kuuldused liiguvad. formaalselt süüdistavat veideks küll vikerraadiot, mind ta kardab, aga (:)positiivne programm on jätkuvalt see kõige ebaeetilisem asi maailmas (tiibet, tsetseenia ja iraak koerkirjanikku ei häiri). ma ei saa aru raisk, mida ma siis nii väga valesti ütlesin. seda, et veideks on vastutustundetu punaprofessor - fakt et on, normaalne inime tiblamärtsejaid, kriminaale ja laamendajaid ei toeta.

samas aga raiub veideks igal võimalusel eesti elavale kirjandusele. ta on oma sõgedates avaldustes läinud nii kaugele, et ajas kogumi jan kausi endast välja - see on ikka heeraklese masti ülepingutus. kui ristilöömisläbu peetud helistan janile ja küsin loo lingi, selle kus ta veideka paika paneb ja kui mälu ei peata rooste rappis korkirjanikku samal põhjusel. koerkirjanikuks nimetasin ma veidekst ka - ei salga - aga ka kulka toetab osasid kirjanikke ja teisi ei toeta, kirjandus jaguneb puhtaks kullaks ja ballastiks, ega ikka jakob liiv ja juhan liiv ei ole ühe suurusjärgu tähed. fakt.

veidekas on aga ilmselgelt kõrvalise tähtsusega koerkirjanik, mitte elu ja kirjandust edasiviiv karavankirjanik nagu näiteks veiko märka või jaak leer ehk vaino vahing. veideka lastekodu on käkk, ilge käkk ja selle junni keeras kokku veidekas ise, mitte keegi teine. nii et tuleb oma tegude eest vastutada, mitte mind ebaeetilisuses kottida. minu esteetiline eksperthinnang ei puutu kuidagi moraaliküsimustesse.

jään oma seisukoha juurde, et isik kes soosib laamendamist ja märatsemist ning halvustab ja samas pisendab suurt kirjandust (ilmselt on endast parematele kirjanikele kade), toetab seega globaalset loomastumisprotsessi ning kuulub tsiviliseeritud inimkonna vaenlaste hulka. minu jaoks on selline käitumine inimsuse vastastane. kirjandus on spetsiifilisest inimlik, laamendamine aga loomalik sajoob.

muide, vaikivat ajastut ei tule.

(:)lihavõtte ehk ajujätte pühad

tuleb valida kas liha või ajud, usk on kehaosa, sest mõistusega pole tal midagi tegemist, usk on sõge keha motoorika nagu palavik või kusehäda. normaalne inimene ei lase ennast tungidel ja sajoobidel juhtida.

(:)tädikesel hakkas halb

kuigi raamatute kirjutamise eest riik munnigi ei maksa, on maksumaksja leival keegi tädike liivamets, kelle päevatöö on raamatute lugemine ja isikliku arvamuse avaldamine. tädikese hala saab lugeda rahvusraamatukogu kodulehelt. pärast auhindamist ei jäänud palgalugejal muud üle kui (:)sumo ette võtta, tulemus on siin: "Kivisildnik on talumatult tahumatu inimene ja tema sõnavõtud vastikud ning ennast imetlevad... mul on tänaseks tema esinemistest kõrini!" raamatu autori nimi on valesti kirjutatud aga see selleks, igati pädev riigitellimus, huvitav kas tulemus saadi vähempakkumise korras.

lisaks temaatilisi linke

viimane vastik sõnavõtt postimehes

vahelduseks ka üks raamatust rääkiv arvustus postimehest

möödaminnes kvaliifitseerusin ka tippoiitikuks

kalevi lugejatele meeldin ma samuti väga, ühtki vihakommi ei ole

laiutan pärnu postimehe esikaanel

pärnu börs käsitleb esinemid raekoja gümnaasiumis

ps
rilke on tõlgitud ja kujunduses
olgu allah sm aktivistidele armuline

(:)tulin teatrist - rada taga

nutsin, sõna otseses mõttes, vesi lahvas. vaatasin nimelt pärnu teatris paku lavastatud stoppardi läbimängu. väikses saalis, kunst ju suurde ei mahu. meenusid helged päevad palmi alla, kus ma tõeliselt valge inimesena stopparidt luusse lasin. tükk on võimas, rokennroll ja okupatsioon, väga hõrk kokteil. soovitan. aga mitte sellega ei tahtnud ma hoobelda.

mullivann - mitte konnatiik. jälle on moosekandid tagajalgadele tõusnud. ekspress ja delfi vahendavad tüüri ja mingi nimetu kaalika protestiaktsiooni minu esteetiliste vaadete avaldamise vastu sirbis. muide linki ei anna ei ekspress ega delfi.

pole kuulnud, et keegi kunagi mõnest eesti kolleegiumist oleks lahkunud ja veel põhjusega. tundub olevat pärnu maakonna rekord. mida sirp tüüri ja selle teisega kaotab saame teada, kui loeme sirbi kolleegiumi istungite protokolle. ekspressi kommentaatorid tunduvad olevat timpanimängijad, delfi omad aga suures osas kirjaoskajad. ei tea millest see tuleb.

pole esimene kord, kus kultuuriimperialismi käsilased mind metoodiliselt taga kiusavad, äsja see oli kui raud ja juske päevalehes kolme artikliga materdasid üht minu artiklit, mis ilmus karvaste metallilehes. samas kordagi peatumata mu vaadetel, keelekasutuse kriitika oli ka ebapädev. siin plogis on kõik lingid ja tekstid olemas.

kummaline on see, et kirjatööle ei osata kirjatööga vastata, vaatele vaadet vastu seada, sirbis pole ühtki vastulauset. küll aga üritatakse toimetusele ja teisel kombel mõjutada. sama asi mis märka ja tema 90 kultuurivastase kuritööga, veidekas ei oska midagi öelda küll aga kaebab igale poole. kirjaoskus on ikka tõesti päris ära kadunud.

loomastumine, mis muud

(:)riigikogu palk olgu 2 kirjanikustippi

kirjaniku, kirjastaja ja inimesena puutun ma pidevalt kokku väga valusa probleemiga - kuidas säilitada väärikust. tootmise ja meelelahutustööstuse välise elemendina olen ma nii kirjastaja kui poeedina tüüpiline alamrassi esindaja. pole töötasu, pole tööruumi, pole sotsiaaltagatisi, pole tunnustust, pole mitte midagi, olgu on osalised toetused, üldjuhul sümboolsed aga vahel väga harva ka tõhusad. ikkagi ainult töörõõm. eile käis kirjanike liidu listi arutelu teemal, kas ja kuidas peaks kirjanik käima koolides esinemas. esinemine on üks väheseid kohti, kus kirjanik saab ennast natukenegi tähtsa ja vajalikuna tunda. samas näiteks pärnu või haapsalu kirjanikul tähendab jõgevale sõitmine 8 tundi ümberistumisega roikumist (kirjanikustipist võib küll maksta ära autoliisingu aga bensiini, printeritahma ja sardelle siis enam ei osta, üüri maksmisest rääkimata), loeng tunnike või pooleteist, ettevalmistus ehk ka mõni tund. tasu on tavaliselt 500, mõni jultunum küsib tuhat, kas transa on peale või maha arvatud, pole vahet, tunnitasu on ikka 0 lähedal. mina viimasel ajal enam ei küsi ega uurigi, kas raha on esinemise eest või kui palju. kui tunnen et võin vaba päeva lastele kinkida, siis teen seda aga kui tuleb tööpäev puhkuse arvelt vabaks võtta siis ma seda ilusa kruusi eest ei tee. tervis ja pere. õnneks elan pärnus, kus kirjanikke vähe ja vahel saab esineda ka ilma selleta, et peaks täis tööpäeva bussis loksuma. listis leiti, et see on reguleerimata teema ja kirjanik võiks võimalusel misjonitööd teha. kuidas saab olla, et pea kõik kirjandusega seostuv on reglementeerimata ja baseerub südametunnistusel ja entusiasmil. mille eest reguleerijad palka saavad? miks eesti pank ei tööta südametunnistuse ja entusiasmi baasil või riigikogu? teen ettepaneku siduda riigikoguja palk kirjanikustipiga, näiteks kahekordne kirjanikustipp ja esinduskuludeks kaks koolis esinemise tasu - kaks kruusi. võtku või kolm, ega mul kahju ole.

(:) surmaga kaubitsejad depressiooni vastu

kirjutasin delfile loo raskest ja ravimatust haigusest nimega antidepressioon see on kukil delfi sügavustes, ilma lingita ei leia. muide on otsene seos mõnede antidepressantide manustamise ja enesetappude vahel.

(:)eesti luule kaotatud sõda

ülevaade olukorrast luulerindel ilmus vikerkaare võrguväljaandes

(:) gucci ja prada pealtnägijas

loodan väga et sel nädalal näitab etv hittsaade pealtnägiga oma uues moegigantide sarjas guccit ja pradat, järgmisel nädalal saame ehk vaadata koguni nelja moelõiku ja lisaks neile midagi väga kalliste kellade ja kaheksa milliset linnavormelite kohta, lisaks mäklaremile nii lamborziini kui tukati. pealtnägemisni.

(:) kui päev algab hommikuga

On päev rikutud. Tean seda omast käest. Kunagi olin ma veel noor ja hulljulge ning hoidsin töö, õpingute ja sõjaväe eest kõrvale. Ilus aeg oli, magasin lõunani välja ja tundsin ennast valge inimesena. Nüüd kus tervis sisepagulase stressiküllasele elule enam vastu ei pea, olen sunnitud kontoriidülli ja kommertsromantikat leivaks ja raamatuteks transformeerima.

Hommikud on proletariaadi probleem, proletariaadi probleemide ületamiseks on kaks vahendit: esiteks NAKi väike pornoraamat, teiseks MAO ZEDONGI tarkuseraamat. Kõik pole veel kadunud. Nagu ütleb SUUR TÜÜRIMEES luuletuses „Rahvavabastusarmee vallutab Nankingi“:

Kuid inimmaailm on muutlik,
mered muutuvad
mooruspuuväljadeks.

(:)
mõttel on jumet
kui oled suur tüürimees
charoni venes

(:) eesti kroon vs tibla möla

üks kahest devalveerub täna öösel, võimalikud variandid on 1. eesti kroon devalveeritakse öösel kell 4.00 nagu väidavad tiblad öisest paskkonnast, vale vajub kell 23.00, millal tiblade andmetel hanguvad kommertspankade serverid 2) sama meeldiv variant on aga võimalus, et devalveerib tibla halin ja loll möla. kohaliku tähtsusega katastroof on mõne tunni kaugusel. kellele teed panuse sina? ma oletan et paskkonna rotid, kes vene eriteenistustelt saadus mässuraha tuuri panid, maksavad öösel oma mainega. jõudu ja edu. isiklikult oletan et kroon püsib endisl kursin veel tubli pool aastat.

(:) polügaamia on pluralismi ema

vaidlen siinkohal mitmes punktis vastu vahur afanasjevile; eilses loos kas polügaamia on inimsusvastane kuritegu? näitab kolleeg romaanikirjanik polügaamiat liiga mustades värvides; polügaamia pole muidugi meelakkumine, mitte et mu polügaamiakogemus oleks ülemäära suur, seda mitte aga terve mõistus keeldub uskumast, et polügaamias pole midagi positiivset. peab olema, isegi aids on inimkonnale kasulik, sest aitab müüa kummitooteid ja lisab laiatarbeseksile ekstreemspordi hõngu. olemuselt on polügaamia võrrand mitme tundmatuga ja nagu kõik intellektuaalsed väljakutsed, tekitab ta seljaaju dominandiga isikutel mentaalseid probleeme; sageli on polügaamia seotud naistega, seda ma ei eita, see on tõsine probleem, mille lahendust veel niipea ei paista; ka logistikaprobleemid on olemas aga see tuleb mõtteviisi eripärast, logistika subjektil on raske, logistika objekti aga lohistatakse reipalt ringi – tal pole muret miskit; mis aga kõige tähtsam, polügaamia on pluralismi ema, pluralism jääb ilma isikliku kogemusteta õõnsaks sõnakõlksuks, kõigil pole võimet abstraktselt mõelda, nad vajavad maailma tunnetamiseks käega katsutavaid tõsiasju. selliseid inimesi on palju ja me ei saa neid võtta kui omasuguseid; ometi tuleb neilgi aru saada, et polügaamia ei ole imeravim ega lahendus kõigile sajoobidele, parem kui polügaamiast saab läbitud etapp mõne aastaga, enam kui ajateenimine kaitseväes ta kindlasti ei paku.

(:) LEIN ja virtuaalne vangitorn – et I+I kõrvaldati käibelt

ega ületöötada ei maksa, seda ma ütlen, nii et I+I ja nende sõimajate sundpuhkus on igati teretulnud. kunstlik defitsiit on vana hea müüginipp; uurimised, juurdlused ja kohtud täpselt samuti; kultuur on aga eelkõige traditsioonid, seega astun ma täis otsustavust irja botikutesse ja jätkan sealt, kus plogiklassikud pooleli jäid; millest I+I viimati rääkisidki, ingridi tupelkiimast, meelis kapstase omasooiharusest ning eurovisiooni sõltuvusest, kindlasti millestki veel. meelis oli mul klassivend, esimesed kaheksa aastat rakvere esimeses keskkoolis – tõesti, pärast seda ma kippeli meelist enam eriti tõsiselt ei võtnud aga kindlasti polnud ta meie kooli tippfriik. kaugeltki mitte, mäletan üht koolilaagrit algkooli päevilt; kuskil põhjarannikul see oli, meelisel oli kaasas täiskomplekt kosmeetikat, kätekreemid ja mis kõik, see tekitas omajagu võõristust, aasta oli umbes nii 1977; samas laagris korraldati muuhulgas ka taransvestiidipidu, poisid naiseriietes ja tüdrukud meheriietes, see tundus täiesti normaalne, ilmselt meelis hiilgas kübara ja kleidiga, pead anda ei julge, küll aga oli tendents pigem selline, et ägedamad kutid ajasid kleidid selga, mina ja teised luuserid etendasid kõhukaid vanahärrasid, padi tressipluusi all; samas laagris andis tooni aga hoopis drenaazikese nime all tuntud ohver; teda peksti ja alandati pidevalt, ta oli krokodilli nimelise inglisekeele õpetaja poeg; õpetaja oli aga tõeline luupainaja, midagi hüsteeriku ja inimsööja vahepealset, ma sain krokodillilt vähemalt neli märkust nädalas, need algasid sõnadega svenil jälle… või sven jälle…; muidugi ei olnud see kooli rekord, nii et drenaazikese elu oli armutu verepõrgu, mina teda taguda ei viitsinud, neid kes teda igal võimalusel tümitasid ja nõgestega lähemalt tutvustasid oli küll ja veel, isegi kahju hakkas, drenaazikesel oli lõust pidevalt paistes ja mokk juba loomu poolest töllakil, temaga võrreldes oli meelis ikkagi ülik, siia ma tahtsingi välja jõuda, vähemalt lapsepõlv oli meil helge; ja helgemaks läks, kuni jõudis kätte aeg afganistani sõtta minna, siis ei olnud demokraatia levitamine ja rahu valvamine veel vabatahtlikud, pärast seda kui pooled meie kursuse kuttidest oli siiski armeesse võetud, kuigi agronoomiaõpingud pidid justkui ära päästma, milleks ma siis üldse põllumajandust õppima olin läinud? kindluse mõttes vedasin ennast staadioni hullumajja, olin just volgogradis lennukiga alla kukkunud ja ettekääne oli olemas, seal olime kuueses palatis, palati nr oli muide ka 6, neli patsienti olid simulantidest üliõpilased, kes vedelesid kuid priileival ja üritasid skisofreenikuid koroonas võita, ülejäänud kaks olid aga alati debiilikud, kelle diagnoosi kinnitamine võttis kümme päeva, debiilid vahetusid kiiresti, nende nimesid ei jõudnud keegi selgeks õppida, vasakpoolset kutsuti toruks, parempoolset juhtmeks, seoses drenaazikesega tuli meelde.