pelkiri
luuleraamat vaeb inimlikku piiratust
murutar kiidab meielit
asjata - meiel pole enam
kultuuriosakonnas vaid arvamuses
samas ei saa kati inimlikust
piiratusest johtuvalt
jätta faktivigu tegemata
nimetatud raadiosaade
jõudis eetrisse mitu nädalat hiljem
sõimu mõiste on publitsistil veel
lõdvem kui ta romaanide kompositsioon
jansenit pole mõnitanud
kirjeldasin tegevust ja
kultuuriloolist tähtsust
http://www.parnupostimees.ee/171106/esileht/kultuur/10069338.php
Meieli julgus ilmutab end lubamises Sven Kivisildnikul (nojah, ta on ju selle luuleraamatute sarja vedaja, kus sa pääsed!) järelsõna kirjutada. Kivisildnikul on karm komme minna Koidula majamuuseumisse oma “teatriga” Jannsenit mõnitama ja Jüri Ehlvesti surmapäeval teda oma “positiivse programmi” raadiojäramistes sõimata. Meiel on märkimisväärselt elus, teda ei mõnitata ega sõimata, sest kätt, mis toidab, pole tõesti mõistlik hammustada.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
1 kommentaar:
meieli poolt niipalju
1. kivisildniku järelsõna oli väga hea ja ilus.
2. tänu kivisildniku toimetamisele meeldib raamat autorile endalegi.
3. kultuuri ma enam ei toimeta jah ja lugu lugesin ajalehest, valed ajamäärused võisid aga olla sellest, et lugu oli ammu olemas, kuid mitte ilmunud ja uus mäeküla ei pööranud neile tähelepanu.
4. "rahvavaenlase hind" oli üle pika aja teatrietendus, mis oli teatrietendus
5. kivisildnik on väga hea kirjastaja ja toimetaja.
6. aitäh
Postita kommentaar