Teisipäev, detsember 25, 2007

(:)jõulukooner annab nõu









valitsuse sihikindla kirjanike näljutamise poliitika tagajärjel olen ma kerjus, ei häbene, otse vastupidi, mõnitan ja alandan ametnikke, kes on mind ebaseaduslikult töötingimustest, töötasust ja jumala asemiku rollist ilma jätnud. Täna, odaval jõuluajal, pöördun ma teiste linnakehvikute poole asjakohaste praktilise näpunäitega. Teemaks kuidas vaesena jõul üle elada. Esiteks meelelahutus seda peab olema ent pole mingit mõtet raisata raha muriljn mansoni kontserdi peale, see oli pettus ja pask – religioossete isikute omavaheline asi nagu lihavõttemissa ehk norra surmametalli festival. Selle raha eest oleks saanud krisostomusestki paar kobedat gilbert sorrentinot marha võtta ja loomastumine oleks jälle paariks õhtuks tagasi löödud. Ma olen alati öelnud, et hea raamat maksab sama palju kui podder või coelyoh. Mis mul oma sorrentinode või arrabalidega viga on?. Mitte midagi. Muide fernando arrabal on see mees, kelle näidendi järgi jodorowski tegi oma esimese filmi ning kes kurbmängus JA NAD PANID LILLEDEL KÄED RAUDU ütles et need kaks pededt, kes kuu peal käisid, olid sellepärast üleni valges, et läksid sinna abielluma ja varsti abiellutakse üldse kõigi asjadega. Sõnum aastast 69. pole paremat jõulumeelelahutust kui prohveti ettekuulutus. Täideläinud ennustus.