(:) meelelhutustööstus kiristab hambaid

kulka luuleraha
sai rüütle

seda meest juba
presidendi
vastuvõtul eidelikult
inisema ei pane

proosaraha sai mats traat
kes on kõige ehtsam
kahjur, sisevaenlane
ja turufundemetalismi
pidur - hullemat pole
võimalik ette kujutadagi

see sitane aleksejev
läks lähedalt mööda

traadil on absoluutselt õigus
kui ta räägib eesti kirjanike mandumisest:

Tänapäeval, kus ühiskonnal pole ideaale, kus kirjandust ja kunsti püütakse tarbimise alla viia, on kõik tarbimine, kõik on tarbeese, millesse tuleb suhtuda nagu jooki – jood ära ja viskad pudeli metsa. Ameerikas, kus krimka-naisteka segusid müüakse palju, loetakse bussis või rongis, visatakse need pärast lugemist minema, see on kiirkirjandus. Meil pannakse säärane kirjandus ilusasse köitesse ja seda ei kõlba enam ära visata. Aga sellest kunstiline tase ei tõuse.

Kirjanik ise vangub vastu sellele, mida temalt nõutakse. Rääkida selles kontekstis loominguvabadusest kõlab õige imelikult. Kus see loominguvabadus on, kui inimene hakkab vabatahtlikult täitma meelelahutuse ja tarbetoote tegija rolli! Tulgu rollist välja, tema roll ei ole selline!

Tema peaks säilitama kriitilise mõtlemise ja teisel tasandil arusaamise asjadest, mida kaela määritakse, kõigest jõust. Kui kirjanik ise aga priitahtlikult tormab sellise mõtteviisi poole, siis on ta juba oma trumbid käest visanud. Ja siis on jutt juba millestki muust
.