(:)naiste kvaliteet langeb pidevalt

eesti ja euroopa naiste kvaliteet ja maine langevad kiiremini kui maarjamaa majandus, vajate näiteid. võtame suvalise ettjuhtuva mutikese, keegi olematu võimuga kuninganna, külastab parasviisi saaremaad. tema ainus teene on olemasolemine ja sellest piisab, et leida tunnustust avalik õiguslikus televisioonis.

selle peale lubage põlglikult röhatada. muide, kui olematute riikide sümboolika on keelatud, siis võiks olematu võimuga monarhiate jäänukid keelata. kui sul riigi asjades midagi öelda ei ole, pea lõuad ja tõmma uttu, monarhikonn. ole olemas, kui paremat varianti ei leia aga ärgu roni teenekate inimeste silma alla.

meil siin on ikkagi väga palju maksumaksjaid, monarhid seevastu on aga kõige ehtsamad parasiidid. teeneteta ülalpeetavad. vahel mõni selgepilgulisem huvitub, milliste näitajate alusel ma naiste kvaliteeti hindan. see pole saladus - ma hindan naiste kvaliteeti sünnitatud laste arvu järgi.

(:)sookvoot või surm

soo küsimuses saavad mehed pidevalt kotti, tuleb kehtestada kvoot. julm ja verine kvoot, et saaks lõpuks ometi korra majja. mehi on ülikoolides vähe, selles on strandbergil õigus ja see ülekohus tuleb peatada, samas on mehi kaitsejõududes liiga palju, miks ainult mehed peavad välismissioonidel surema? tuleb peatada, naiste võrkpallis pole üldse mehi - see mõnus ala tuleb mehitada. eriti valus on naisvõimlemise ja naiste suusatmise probleem - jälle mitte ühtegi meest. kaua me kannatame seda ebaeuroopalikku olukorda, ebademokraatlikku dikrimineerimist, õigusetut olukorda, shovinismi, perset majas. aitab.

(:)õpetajate leht on täiesti mandunud

kaks küündimatut kirjanikku - toomas raudam ja arne ruuben - on ajakijandauseetika, st minu personaalküsimuse taas väga tõsiselt ette võtnud, eilse õpaetajatele kaks lehekülge räägivad sellest kuidas ma aivo lõhmuse ära tapsin ja muid vähemtähtsaid asju. nii et kui ma veidemanni kõrvupidi kohtulaua ette tarin, on tal ruubeni poiss kohe selt samst kaissu võtta, ruben veidemanni nimelt väga armastab, loodan et tunne on vastastikule, huvitav kas nad pannakse ka ühte kongi. ikkagi paar parajaid. eestis on selline seadus, et olgu sul eetika või ärgu olgu, ole sa veideks või ruuben, kui (:) pole kohtus tapmise eest süüdi mõistetud, siis ei saa seda ka lehes ega raadios karistamatult väita. ma ei eita, et lõhmus on surnud, see on fakt aga kohus pole laipa mingil kombel monu tegevusega sidunud, nii et siin on hagiks alust enam kui küll. jätku leiba ja vett, kolleegid literaadid. tuleb viljaks kohtuaasta.

(:)kurt vonnegut on hea pealkiri

kutsub lugema, kirjuta millest tahes, nii ma annangi käesolevaga teada, et justis ilmub kohe varsti (:)inteks ja pärast mind ka intekas chaneldioriga. tervitame uut kultuurilehte ja tema aju sashi. see ka veel et sirbis oli eesti elulugude tutvustus ja tavalise eesti idioodi arvustus.

spikkerr oli ka midagi rääkinud.

(:)jätke võõras maailm rahule

Loen plogidest pealkirju: maailm minu ümber, hoian maailmast küüntega kinni, maailm nii ja maailm naa. Esiteks pole neil, kes kirjutavad maailmast, avarat silmapiiri ega vaimset haaret. Kirjutaks siis kasvõi linnuteest, universumit ma ju teilt nõudma ei hakkagi. Maailm, sõbrad, on tolmukübe kõiksuses, milleks sellesse takelduda? Takeldumine on just see õige sõna. Teiseks pole see teie maailm vaid eravaldus, teatavasti on kuuskümmend rikast perekonda maailma omavahel ära jaganud. Meil siin, virtuaalses reaalsuses, pole maailmaga asja. Meie elame plogides, telekas, pildilehtedes ja muudes luulusüsteemides. Siin elame ja sellest ka kirjutame – mis on meil võõra maailmaga tegemist? Isegi kristusel ei olnud, saati siis vellol.

(:) ingrid ja kroonika lahutavad

lipud pooles mastis. populaarset meditsiiniajakirja tabas ajaloo kõige valusam löök. kirglik suhe ja harmooniline kooselu läksid sujuvalt higiseks lahutuseks üle. ingrid läheb ära või siis aeti ära, sellest sopalehed täna veel vikivad. igal juhul õnnitlused I+I mainekujundusettevõttele, loodetavasti pole masiivne paljastuste pilv asjat õhku loobitud. ehk uued kollektiivid enne mõtlevad kui leivad eesti sopakirjanduse kõige enam põlatud tädikesega ühte kappi panevad. igal juhul võiksid mõelda. ehk ongi plogindusel suurem jõud kui me ette oskame kujutada. loodame et ingridit ootab kusine tulevik, selline mida kurjale tatikale ennustas tark vesipruul.