kaks küündimatut kirjanikku - toomas raudam ja arne ruuben - on ajakijandauseetika, st minu personaalküsimuse taas väga tõsiselt ette võtnud, eilse õpaetajatele kaks lehekülge räägivad sellest kuidas ma aivo lõhmuse ära tapsin ja muid vähemtähtsaid asju. nii et kui ma veidemanni kõrvupidi kohtulaua ette tarin, on tal ruubeni poiss kohe selt samst kaissu võtta, ruben veidemanni nimelt väga armastab, loodan et tunne on vastastikule, huvitav kas nad pannakse ka ühte kongi. ikkagi paar parajaid. eestis on selline seadus, et olgu sul eetika või ärgu olgu, ole sa veideks või ruuben, kui (:) pole kohtus tapmise eest süüdi mõistetud, siis ei saa seda ka lehes ega raadios karistamatult väita. ma ei eita, et lõhmus on surnud, see on fakt aga kohus pole laipa mingil kombel monu tegevusega sidunud, nii et siin on hagiks alust enam kui küll. jätku leiba ja vett, kolleegid literaadid. tuleb viljaks kohtuaasta.
2 kommentaari:
jälle üks lahe ulg:
http://20aastathiljem.blogspot.com/
tundub et selles blogis muud ei olegi kui sinu personaalküsimuse(ka märka ja kult.vaenulik teo) arutamine ja vabadussamba kirumine.vendadel on plõks ammu ära käind.
krt seal dümaa plogis ei saa kommenteeridagi, sittugu siis üksi või püksi
Postita kommentaar