ekspress avaldas kaupo küsimuses tegijainteka ning sirp pühedas samuti eesti elulugudele terve lehekülje - kareva mõistis otsustavalt hukka. süüdistab kõnekeelsuses, teiste sõnadega eesti keeles, no ei sobi kirjandusse, mainib ka õlut ja naki pornoraamatut. minu eksperthinnangu kohaselt on nii õlu kui maakeel suulise traditsiooni lahutamatud komponendid. kas siis junseskõu suulise traditsiooni kaitse konventsioon kaitseb ainult ulumist ja hammaste kiristamist? või tatipritsimist? kui kõneneel ei sobi peavad olema muud variandid.
muide juneskõu ametnik kareva on alati olnud oma firma konventsioonide suhtes põlglik ja skeptiline, meenub kirjatöö, mille linki ma enam ei leia, mis pärast kultuurilise eneseväljenduse mitmekesisuse laitse konventsiooni vastuvõtmist kirjaldas ühehäälset kvoorumit kui hüsteerilist rahvamassi, muidu normaalsed inimesed. piinlik aga tõsi, kirjandusmanilased ei jäta, oma sektantliku ilu ja eetika levitamise ja kõige muu hävitamise raames on nad nõus kas või lihase vanaema ära vägistama.
Ji kirjastaja lohutab ennast sellega, et lisaks mitmetele rahvusvahelistele konventsioonidele on kaupo ka põhiseduse kaitse all - eesti keel on eelkõige siiski kõnekeel, mitte mingi köstrite, müügimeeste või politrukkide ökitamine.
õnneks kohtume karaevaga jiba pühapäeval primavista raames ja saame näha kuidas arved klaaruvad, kas iseenesest või ojn vaja jalaga takka aidata.
