(:)ajupehmenemine ja pehmed väärtused

peagi ilmub Ji Klassika sarjas
fs luulekogu alasti ja elus
seni tuleb lehti luegada:

kirjutasin delfisse loo
positiivseid programme saab kuulata siin
raske karistus mõistusekaotus
siin on su õigluse võit
just nii
just nii ongi
kuu sportlane
möödunud sajandi pankur

(:)elu ja asjad teevad nalja

tänahommikune huumorilist: etv näitab pekingi olümpiat kahel kanalil, sakalast saab solaris ja rebasest stalker, reiljani advokaat, eesti raudtee järjekordne müük, massimõrvari protsess hiiumaal, max jakobsoni komisjon ja tema armetu lõpp, teist pensionisammast mäluv riik, ametnikud avastasid kiirlaenufirmad - oh sed üllatust, politoloog rein toomla, ehitusettevõte merko, eesti naisleiutajad, iphone jõuab ehk järgmisel aastal eestisse, parunitele plekitakse sadu miljoneid, maarja läheb rein rannapiga teisele ringile. aitab.

(:)täna positiivses programmis etc

igal neljapäeval vikerraadios 12.30 korduse kohta loeme lingist, täna on teemaks investeerimine. homme raadio 2 raadiopastor kivisildniku jutlus teemal kas suur tõde mahub väikesesse riiki ja väikesesse inimesse; reedel ka epli mõttes essee (:)tädistu, pedestu või pätistu; laupa päevalehe laupäevalisas luuletus (:)ainult kolmsada miljonit ohvrit; pügapäevast teletaibu meeskonda veel ei tea.

pidevalt hoolitseb mu kustumatu kuulsuse eet ka (kiriku)õpetajate leht, eks näeme mis see reede toob :p

(:)õppige pädevat meediastrateegiat

delfi tegeleb kolletava meediaga, kommijad minu personaalküsimusega. kuidagi ei jõua kohale tõsiasi, et kommerts baseerub lollide massil ja omaniku ahnusel, mitte toimetaja pahatahtlikkusel. sirbi hitt on taas üles võetud ja räägib sellest, et minu meediastrateegia on õige. räägi ausalt ja lihtsas keeles asjadest mida sa väga hästi tead ja võtab luuni välja. boonusrõõm on pooletoobiste hüsteeritsemine ja kiljumine. tänan tähelepanu eest.

(:) tõe avaldamine rakvere rahvale

täna kell kuus esinen rakvere keskraamatukogus, ettekande teemaks on enamlevinud perverssused, üleilmne loomastumine ja kultuuriametnike hirmuteod.

(:) dekoratiivne moraal – jõulujutluse teema

postitus nr 1000 kinnitab, et ükskõik mis väljaanne võtab jutuks moraali või eetika on autoriks ikka mõni bioloogiline või vaimne tädi ja jutt, kui tahes lühike või pikk, ei vii välja mitte kusagile. Ilusa kõlaga sõnamulina on last delfis voogama helena vooglaid. Tekstinäited on õige kobedad ja ta teab nimetada friidrih niitset. Tubli, tosundan:

Kui 1940. aastatel oli esikümnes õpetajale vahelesegamine, nätsu närimine tunnis, koridorides jooksmine, sobimatu riietusstiil ja paberite loopimine, siis 1990. aastate kooli probleemide esikümne moodustasid narkootikumide ja alkoholi kuritarvitamine, alaealiste rasedus, enesetapp, vägistamine, röövimine, vägivallatsemine…

Tasapisi on USA postmodernismist kantud ning katastroofiliste tagajärgedega pedagoogilise eksperimendiga läinud kaasa ka Euroopa ning Eestigi püüab „kaotatut“ tasa teha…

Kui objektiivseid väärtusi ei eksisteeri, siis ei saa tõepoolest öelda, et üks maailmavaade on teiste suhtes ülimuslik või alam ― selleks lihtsalt ei ole kriteeriume ― ja üle jääbki rääkida vaid maitse-eelistustest. Seega on sõnum ühemõtteline: noored, valige endale sobivad väärtused (ja püksid ja jope)! Ja just seda Auvinen ka tegi…

Aitab tühja jutu tsiteerimisest. Kas püsiväärtused on meie rahvale õnne toonud, ek kaeba vooglaid ju põhiväärtuste puudumise üle. Raudepeded ja muud ristiröövvallutajad esindasid klassikalisi püsiväärtusi, nende te tegevuse tulemus oli orjus ja genotsiid. Kommunistidest okupantidel olid samuti väärtused kaigas ja väga kindlalt paigas - tulemuseks genotsiid, gulag, ja üleüldine loomastumine. Vene okupatsiooni ja raudpedede diktatuuri vahe ongi ainult selles, et üks edendas klassikalist muusikat teine rohkem kirikukoorilaulu. Mida on vinguda kapitalismi tingimustes, väärtused on väga kindlalt paigas – kinnisvara, karjäär, pangalaen, meelelahutus, mood, sport, ostukeskused ja muude hulgas ka lutteri kirik. Varsti saame telepastoreid nii et tapab – ikkagi jõul.

Väärtused on meil väga kindlad, ka postmodernistlik multikultuur on piisavalt väärtustatud. Ilmnegu ta siis komposti kuju võtnud ühiskonnaõpetuse kujul kitsamalt või haridusministeeriumi kujul laiemalt. Mu meelest on see moraalijutt ikkagi väga ebasüsteemne, kinnismõtteline, halav ja loll. Räägime parem luterlaste ja kagebiitide koostööst. Või dekoratiivsetest teemantidest, mida pakub novaluxi reklaam, läbimõõt 6 cm 59 eegu eest saad seda dekoratiivset väärtust 2 tk.

(:) soovitan afanasjevile loomulikku surma

tahab ennast armastuse pärast maha tappa ja siis häbistab kogu kirjanike liitu sellega, et jääb ellu. võiks ikka viidingu kogemustest õppida. tuleb ennast sõnnikuhargi otsa visata, mitte igat sitta ümber kaela mässida. vaat kus tuli lipsuga mees välja. kontorikombed töö juurde jätta. häbeneda. noorele kollegile on mul üks isalik soovitus - ainult jama tuleb nende noorte naistega aga seda ma pole küll kuulnud, et keegi ennast mingi rõveda eide pärast mõrvata üritaks. kas vanu naiskirjanikke vähe on: ellen niit, hing trossiga kaelas; siis muidugi koidula, anna haava... valik on sitaks lai.

(:) polügaamia on pluralismi ema

vaidlen siinkohal mitmes punktis vastu vahur afanasjevile; eilses loos kas polügaamia on inimsusvastane kuritegu? näitab kolleeg romaanikirjanik polügaamiat liiga mustades värvides; polügaamia pole muidugi meelakkumine, mitte et mu polügaamiakogemus oleks ülemäära suur, seda mitte aga terve mõistus keeldub uskumast, et polügaamias pole midagi positiivset. peab olema, isegi aids on inimkonnale kasulik, sest aitab müüa kummitooteid ja lisab laiatarbeseksile ekstreemspordi hõngu. olemuselt on polügaamia võrrand mitme tundmatuga ja nagu kõik intellektuaalsed väljakutsed, tekitab ta seljaaju dominandiga isikutel mentaalseid probleeme; sageli on polügaamia seotud naistega, seda ma ei eita, see on tõsine probleem, mille lahendust veel niipea ei paista; ka logistikaprobleemid on olemas aga see tuleb mõtteviisi eripärast, logistika subjektil on raske, logistika objekti aga lohistatakse reipalt ringi – tal pole muret miskit; mis aga kõige tähtsam, polügaamia on pluralismi ema, pluralism jääb ilma isikliku kogemusteta õõnsaks sõnakõlksuks, kõigil pole võimet abstraktselt mõelda, nad vajavad maailma tunnetamiseks käega katsutavaid tõsiasju. selliseid inimesi on palju ja me ei saa neid võtta kui omasuguseid; ometi tuleb neilgi aru saada, et polügaamia ei ole imeravim ega lahendus kõigile sajoobidele, parem kui polügaamiast saab läbitud etapp mõne aastaga, enam kui ajateenimine kaitseväes ta kindlasti ei paku.

(:) õnnetu armastaja käsiraamat

sentimentalism on jälle moes, eile lugesin lehest nutust esseed, berk vaher kirjutas, et kirjanikele on vaja raha, arvasin et see on minu sooloesitus, see kirjanike raha - eksisin. tartlased on ikka tublid, mõni talina kirjanik võiks ka ministeeriumile kust näkku pritsida. hommikul vaatasin telekat, jänes minister rääkis laine, et kultuuriinimestele on vaja tunnustust. hakkab vaikselt kohale jõudma. kirjanikud ja kunstnikud on tõesti kerjused ja tunnustusluuserid, aga on veel armetumaid riskigruppe, eriti sihukesi kel kogu aeg vesi ahjus ja pisar palgel. õnnetud armastajad juhivad selles kategoorias pea kõiki tabeleid: aidsi tabel, südamevalu tabel, madala enesehinnangu ja madalate vaimsete võimete tabelid kaasaarvatud. kas olete tähele pannud, et õnnetud armastajad on lollid. on, see on fakt. kas lollus tuleb õnnetusest või õnnetus lollusest, mine võta kinni. ja kasu saab käsiraamatust olla juhmil ja küündimatul tegelasel. siiski ma annan õnnetutele armastajatele mõned kasulikud näpunäited, optimist nagu ma olen. kas te olete kunagi näinud õnnetut kiimlejat või õnnetud pornofriiki. pole selliseid kategooriaid, mida me sellest järeldame, tuleb otsida uusi väljakutseid. pornograafia teeb su õnnelikuks, tegu on professionaalidele mõeldud tootegrupiga. erinevalt armastusest, mis on üldjuhul taidlejalik, ebatervislik või koguni mürgine. ajage ennast ja teisi kiima ning probleemid kaovad kui võluväel. aga pikemalt ma ei viitsi ilma rahata kirjutada, teen sellest hoopis muusasse kolumni.

(:) katkuhaud

sai ene mihkelsoniga vesteldud, teemaks EMi uus romaan KATKUHAUD, kõnelus meeldis apollo raamatuklubi inimestele väga