(:)rilke kaotas süütuse

eks ta ole, pool aastat sai tõlgitud rilke tosinat luuletust, laostasin selle vihiku tootmisega oma tervise ja hävitasin pooltosinat paljutõotavat projekti juba eos, terve majapidamine on igasugust rilket täis, endal tuleb nüüd maale kolida, tervist parandama ja uusi maailmarekordeid ette valmistama.

nagu näeme ei olnud kõik need ohvrid asjatud, lauri kitsnik kirjutas sirbis raamatule oivalise arvustuse, eriti lõbus on see, et arvustuse all, jalamatiks, on matuura piinlik pugemisakt, küündimatu luuletaja lakub endise superstaari taldu - maitse asi. igal juhul on üks priood minu elus läbi saanud ja väga edukalt.

ilm on ilu, selleks hooajaks lõpetan plogimise, tore on seda teha õnne tipul. reedel lähen interjueerima üht selle maailma jumalat, spetsiaalselt oma plogi jaoks. sellist pakkumist ei tule iga päev, taolist intekat ei teha igal sajandil. jään põnevusega ootama, mida planeedil mulle veel pakkuda on. siiani menüü alakaart.

esialgu jäävad käibele epli luuleveerg lehe laupäevalisa teisel leheküljel, kultuurikeskuse kuu sportlase veerg, raadiopastor (:)kivisildniku jutlused raadio kahes reede lõunal ja (:)kivisildniku positiivne programm vikerraadios neljapäeva lõunal. Teletaip lõpetas hooaja.

(:)peded, neegrid, juudid ja paadamid

no ei huvita, absoluutselt ei huvita, ma ei kirjuta neil teemadel, ei loe neil teemadel kirjutatut, ei kommenteeri eelpool nimetatud valdkondi ega tarvia tooteid, mille ainus väärtus on pederastia, juutlus, neegerdamine või paadamism. ükski neljast kõne all olevast valdkonnast ei ole eesti vabariigi seadustega kohustuslik. sellega on teema enam vähem ammendatud, siiski lisan ääremärkuse korras, et ka pedede, neegrite, juutide ja paadamite ääred ei lähe mulle absoluutselt korda. mitte kõige vähimalgi määral, ühtki emotsiooni ei teki. lame asfalt.

(:)sigimatu pööbli raevupursked

õu jee, rebisin delfis oma isikliku kommentaarirekordi välja - 1111+ hüsteerilist raevupurset, mis segi kaunis päedeva, ent harva ettetuleva analüüsiga. olen tulemusega enam kui rahul. isegi mõistlikke inimesi näib eesti keeleruumis olevat. naisjorsside kiljumine ei üllatanud mind põrmugi. olen ju naitelehti lapanud, rullnokkade emase ekvivalendi ajudieet on ammu teada. mäluvad kosmopolitääni alla eesti naist ja magustoidukas manustavad kroonikat, otse veeni. seksiluuludest näoli tegelikkuse ahrasse mutta surutud ja seduse jõust pimestatud - küll mõuravad. paraku pole igal loomal looma jõudu - ainult hääl.

(:)kas solvata või mõnitada

solvamine võib alati kujuneda läbikukkunud projektiks, solvamine eeldab teise poole - solvatava, mõistvat suhtumist ja kaasamängimist - solvumist. paljud inimesed aga ei leia aega ega põhjust solvumiseks, näiteks mina, kui minu solvamine võib kohtus anada positiivse lahendi, annan juhtumi advokaadi lahendada. selline on ratsionaalne käitumine, solvumine ei annaks mulle muud kui räpase enesetund. seega ma ei solvu.

ise eelistan kriminaale, lolle ja kultuurikahjureid mõnitada. mõnitamine ei eelda mingit reaktsiooni mõnitatava poolt, seega on profimõnitus alati tulemuslik. samas tuleb mõnitades lähtuda juriidiliselt kindlast pinnasest, soovitavalt eesti seadustest, ise eelistan põhiseadust, kuna seda dokumenti keegi ei tunne ja selle järgi ei käi mitte keegi kurat, seegavõin ma ilma pikalt mõtlemata mõnitade keda iganes ja alati kui mul vastav tuju tuleb.

(:)olen laisk ja selle üle uhke

piiritult uhke. tegelikult ma ikka olen laisk küll, eelmises sissekandes ma ei pidanud vajalikuks seda tõsiasja rõhutada. olen muda laisk ja selle üle uhke. milleks rügada? kas töö polnud mitte lollide, vanaeitede ja hobuste jaoks? mulle küll koolis õpetati nii ja sama ülikoolides. nüüd õpetan ise seda ülimat tarkust.

ilma laiskuseta poleks meil autosid, roniksime jala puu otsa, ilma laiskuseta poleks cdmängijaid - peaksime kannatama rahvalaulu põhjustatud uskumatuid piinu, poleks isagi restorane, sööksime peoga mulda. ehk näriksime rõngasleiba nagu viimased laplased.

miks ma peaksin kirjutama romaane või lohisevaid pikki arvamuslugusid, parem haiku või plogi miniatuur. targale piisab. muide tänses ekspressis on mul luuletus, ilus luuletus. lugege seda, soovitavalt tööajal.

(:)alkohol - sinu parim sõber

joodik, sinu tund on tulnud, meedia ülistab sind, poeedid laulavad sulle hümne, sa jood koos alfaemastega ja sa ei oskagi midagi paremat tahata. oled ünne tipul: Joomine on asi, mida inimkond tunneb tsivilisatsiooni algusest peale. Alkohol on niisama vana kui heroiin või kokaiin. Muide, Egiptuses on leitud viie tuhande aastaste muumiate hauapanuste hulgas kokaiini ja laipade tubakatest on samuti positiivne.

Vanad kultuurrahvad on kasutanud ikka kangemat kraami. Viinaga piirdumine on läbi aegade barbaarsuse ja dekadentsi tunnus olnud.

Meie mandunud rahva ja riigi kirjeldamiseks on lugu joodikute elust kindlasti väga pädev lahendus. Alkokirjanduse latt on muidugi väga kõrgel, kes ei usu, mingu Rakvere teatrisse ja vaadaku seal Venedikt Jerofejevi proosapoeemi “Moskva – Petuški” ainetel lavastatud “Üks joodik sõitis rongiga”. Veel parem – lugegu seda raamatut, müstiline kogemus. Kõik need miljonid tonnid kõrist alla lastud viina kõlavad seal vastu. Vähemalt see raamat embab embamatut.

(:)roheline on moes

ega muud ei olnudki öelda, kui et ma olen väga ilus. ei tea kas teist nii ilusat enam maa peal ongi. ilmsel pole vaja vihet anda... mide ma kirjutasin täna ühe luuletuse, pool päeva mediteerisin enne, haruldaselt huvitav, chuang tzu aineline ollus, see võrratupoeesiakunsti pärl räägib meile:

(:)
harmoonia ei sega
kuulsus isegi aitab
püha mees ei virise

paastun kui
makstakse
.
.
.
.

(:)veidemann jäi süüdi

Rahvusringhäälingu eetika nõunik leidis, et Vikerraadio saates «Ummafon» kõlanud Rein Veidemanni intervjuu süüdistab mind alusetult mõrvas, osundan:

Rahvusringhäälingu ajakirjanduseetika nõuniku hinnangul võib siiski Rein Veidemanni öeldut pidada tõsiseks süüdistuseks ajakirjanduseetika koodeksi tähenduses.

«Tõsiste süüdistuste puhul näeb hea ajakirjandustava ette, et ka süüdistav isik saab sõna oma seisukoha esitamiseks, eelistatavalt samas või mõnes lähemas saates,» ütles Tammerk.

Ootan ära ka pressinõukogu otsuse, seejärel pöördun alusetu mõrvasüüdistuse asjus kohtu poole. Kardetavasti tõe ja õiguse võidukäik jätkub.

(:)aapo ilves EEs chaneldiorist

tänane eesti ekspress ei avaldanud küll veel staariintekat kaupo meieliga, see eest aga oli võimas retroraamatute lugu/soovitus ning aapo ilvese arvustus chaneldiori romaanist kontrolli alt väljas. väga õiged mõtted, eriti ploginduse ja kirjanduse seostest ning äraspidisest prohvetlusest, mingist kapitalismist. kes pole veel raamatut soetand, kiirustagu - kolme viimast Ji sarja raamatut ja eesti elulugusid mul enam kauplustele anda ei ole. apollo sai viimase annuse. kõik.

(:)chaneldior justis, meiel EEs

ji kavaliteetkirjastuse tooted laamendavad massimeedias - kaupo meilei eesti elulugude arvustus on eesti ekspressis, kirjutas kalev keskküla; värskes loominus on lauri kitsniku erakordselt pädev ja metoodiline arvustus (:)sumost ning just avaldas inteka chaneldioriga, sash tegi ja nagu alati tuli hästi välja.


On mõni autor, keda sa väga austad ja loed?
Öökapiraamatut kui sellist mul ei ole, aga muidugi on autoreid, kes saadavad mind kukla taga kogu aeg. Näiteks Juhan Jaik. Kõige selgemalt on temast mõjutatud ilmselt stseen järvel, kuhu Armin viskas koti laibatükkidega. Oluline polegi laip, vaid peategelase isiklik saladus ja isolatsioon, mille ta toob kaasa oma unelmate paika, väikese Lõuna-Eesti järve äärde, kus elab koletis.
Ja kunagi oli Tõnu Õnnepalu. Mõjutused on paratamatud ja vajalikud. Aga soov kellegagi sarnaneda on loobumine iseenda identiteedist ja selline lollus on karistatav. Lapsepõlves meeldis veel ka Richard Roht oma lasteraamatutega. Praegu loen Erkki Luuki, Valdur Mikitat ja Anti Saart. Heinsaare Romaani „Artur Sandmani lugu” loen ka ja kiidan.

(:)mind commander ehk kontaktimiljonär

aruanne akadeemia tänavalt, veel üks lapsepõlve unistus on täitunud – minust on saanud miljonär. lugesin kokku oma iganädalased meediakontaktid, tulemus on üle ootuste hea:

1.
Saade teletaip ETV pühapäeva õhtul,
roll kapten (:)kivisildnik, 110 000 - 130 000 vaatajat
lisaks kordussaade suurusjärk 40 000

2.

kolumn (:)kivisildniku positiivne programm, vikerraadio,
saad uudised+, neljapäeva lõunal, 100 000 – 110 000 kuulajat
lisaks kordussaade ja kuulajad võrgus

3.
kolumn raadiopastor (:)kivisildniku jutlused, raadio2,
saade kõik puhuvad, reede lõunal, 20 000 kuulajat


kokkuvõte
230 000 – 260 000 vaatajat nädalas
920 000 – 1 040 000 kuus
Lisaks kordused ja muud meediamatsud

näiteks muusikaauhindade kätteandmise palagan ja sellega kaasnev ,
edetabeli plogi, mõned mõjukad lehelood jne

ühesõnaga level mind commander
pildil eelmine mind commander kustas utuste

(:)sülditööstuse kõige hullem luupainaja

nüüd siis 1111 tükki kokku - tõesti väga mitu plogilugu on hetke seisuga minu düstroofilisel hingel. laupa saate postimehest (:)luulet lugeda, kui allah tahab, siis koguni kahte luuletust. mis aga puutub seksisümbolite kaaperdamisse, siis tegime loitsuga ikka puhta nurga ja (:)joosepi kahtlustest saavad sinu kahtlused. juba täna.

(:) iludusvõistlusel on hea olla

raske töö kvaliteedikirjastajana tasub ennast kuhjaga ära. Ji premiumi sarja prototüüp - Hasso Krull, Hannu Oittinen, Triinu Ojari JATULINTARHA/HUSSAID/KIVIRING - Peeter Lauritsa geniaalses kujunduses valiti 25 kaunima eesti raamatu hulka. tänud tegijatele ja rahastajatele.

(:) olen hõivatud

mõnda aega edastan sõnumeid rääkiva pea kujul. “Teletaip” (20. jaanuarist kell 20.30). Satiirisaade päevakajalistel teemadel. Saatejuht Indrek Tarand, kaptenid Marek Reinaas ja (:)kivisildnik. mis te arvate, kas esimeses saates tuleb üllatus või ei? õige vastus on ei tule.

(:)seks, laks ja rokkenroll vene teatris

Raadiopastor oli eile täiega hoos. Loominguliste liitude sabati ümarlaud kooseisus (:)meie kruudaga, sirbi tarand ja kas kahtlase kuulsusega kunstibürokraati kujunes 101% ahvitsirkuseks. Ma võtsin selle gladiaatoritevõitluse jooksul kaks kilo alla ja ei kahetse sellest grammigi. Saal oli koomas - nüüd ma tean mida rokkstaarid tunnevad. Vahelduseks on väga mõnus jumal olla. See oli mul kindel isiklik emotsionaalne rekord, ei legendaarsed jutlused tartu kaheksandas keskkoolis, pärnu raekojas, viljandi kultuurikolledžis vabariigi aastapäeval, tsentrifuugi konverentsil, kuldmunade mahavõtmisel ega tartu meditsiinikoolis kolmandal korral anna eilse vene teatriga pisarakiskujaga võrrelda. Kindlasti lähen veel kunagi lavale tagasi, see on minu kodu, minu kindlus. Mis aga puutub kruudasse, siis üllatus, üllatus. Mees tuli just kulkast tühja rahakotiga ja rääkis sellist juttu, milleks ükski kultuuriminister pole siiani võimeline olnud. Muuhulgas seda, et mõttetu kulka tuleks laiali peksta. Müts maha. Kruuda püsis kindlalt kahel jalal, erinevalt kunstibürokraatidest, kes võtsid häbenematult esisilla appi. Jälk.

(:)vägivaldne persenuss kui paratamatus

Oletame, et mul on plaan orjastada mõni endast vaesem, lollim ja nõrgem isik. Kas mind saab kuidagi takistada. Kes teda kaitseb? Kas politsei, turvafirma või perekond? Ega ometi ettevõte kus ta töötab? Fakt on see, et minusuguse vägivaldse perverdi anaalokupatsiooni eest ei ole keegi kaitstud. Turvafirma jaoks pole sul raha ja kui täna on, siis paari aasta pärast ikkagi ei ole. Lähed politseisse? Kui midagi pole juhtunud, teed ennast lolliks, kui on juhtunud, pole sul tunnistajaid. Aga mõnel võib olla palgal mitu eriti usinat korrakaitsjat, nii et ilmselt leitakse su taskust kanepipuru. Kindlasti leitakse midagi. Ja otsiti läbi sellepärast, et peksid segast ja märatsesid osakonnas. Nii et oma kanepiodüsseia lõpetad kongis ja mis sel sinuga tehakse, seda tead juba isegi. Euroliiduga on täpselt sama moodi, kohe rõõmuga lugesin. lihtsa inimese arvamus, täpselt minu ohvri tüüp.

ps
samas olen jätkuvalt seisukohal, et orjapidamine on 100% ökoloogiline, sest kasutab taastuvat loodusvara - inimmassi

(:) PLEIPOI erootiline integratsioonimootor

kuulates riigiraadiost vene lehtede ülevaateid, on korduvalt kõrva riivanud tõuküsimus, ma ei pööranud kõigele sellele vene naiste ja genofondijuttudele mingit tähelepanu, et lihtsalt mõne ullikese fantaasiad, aga ei ole ühtegi - inimkilp on läinud sõnadelt tegudele - eesti pleipoi esinumbri kaanel on vene tädi ning pedofiilse hõnguga erootika lipulaev vanilla nintsa osteti üles ning vananev tööjõud, vähemalt nii väidab meedia, vahetatakse verisulis slaavi tibide vastu. kokkuvõtteks - käib meie seksisümbolite teadlik ülevõtmine. ei lähe läbi. me vaatame ikka eesti naisest pilte ja loeme kosmopolitääni kõrvale.