Kuvatud on postitused sildiga lähisida on liiga lähedal. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga lähisida on liiga lähedal. Kuva kõik postitused

esmaspäev, mai 12, 2008

(:)õhtumaa allakäik - reisijuht

























TMSis ilmus tore lugu, hatto referaat õhtumaa allakäigust. psengleri diagnoosib ja kirjaldab üleilmset loomasumist täiega. ilmselt on peeter helme pidas samal teemal ja samale allikale toetudes EKSis 2007 aasta proosa ülevaate, hatto veb parralleel enne esimest maailmasõda kirjutatud raamatu ja meie tänase elu vahel - kokkusattumused on hämmastavad. soovitan:

...Mis siis oleksid olnud Eesti valikud Spengleri järgi? Oletame, unistame, et saame aja tagasi kerida Eesti taasiseseisvumise järgsesse ajajärku. Kas me oleks saanud midagi teha? Ilmselt küll. Vananemist ja fataalseid protsesse peatada ei saa, ümber pöörata samuti mitte. Kas oleks mingit väljapääsu? Võimalus on pidurdada hukatust sedavõrd, et finaal nihkuks praktiliselt lõpmatusse. Kultuur tardub tsivilisatsiooniks. Me oleks pidanud olemasolevast tsesarismi, sisuliselt hävingu keskusest, s.o. NL-ist end nii tugevalt lahti lükkama kui võimalik, s.t. taastama esimese Eesti Wabariigi kõige väiksemat kriipsu mööda, isegi kui see oleks mõjunud naeruväärsena. Mitte lubama NL-i, tsesarismi ja hävingut endas kandvatel inimestel osaleda poliitikas, olla valitud ja valida ja saada riigiaparaadis kõrgeid ametikohti. Läks aga risti vastupidi ja viimased tegid Eestist rajataguste peremeeste käskude järgi elava korruptsioonipesa. Igaüks teeb seda, mida oskab. Nende elukogemused olid, kuidas pugeda, käsku täita ja meelehead vastu võtta ja sotsiaalse läbikäimise oskus, mis sellega kaasnes.

Teiseks oleks pidanud uue tsesarismi keskusele nii otsustavalt selja pöörama kui võimalik. Keegi ei oleks meid EL-i sundinud, oleksime iseseisvad siiani. Nüüd sunnitakse meid oma maid ja metsi võõrastele müüma, oma põlevkivielektrijaamu sulgema, et rajatagune isand saaks tuumajaama ehitada, EL-i nõuete kohast käibemaksu kehtestama, mis vallandas inflatsiooni uuel tasemel, neegreid, araablasi jt. selliseid Eestisse võtma, esialgu küll venelastele õigusi andma, mida neile pole rahvusvahelise õiguse ega muu järgi ette nähtud. Last but not least, EL viis meie uueaja religiooniks muudetud suhteliselt kõrge majanduskasvu. Kuid see kõik on Spengleri järgi alles õuduste algus.

Kolmandaks oleks pidanud tegema oma rahvast orjade asemel kodanikud. Andma iga võimaliku küsimuse neile pureda, s.o. panna arutelule - väitlusele ja rahvahääletusele.

neljapäev, mai 08, 2008

(:)sõda lollusega on kaotatud














rusikareegel ütleb, et kui riik on sõjas kaotanud üle kümne protsendi elanikkonnast, siis on ka sõda kaotatud. hetkel käib totaalse sõda lollusega ning ohvreid on meeletult: probleemseid laenuorje 60 000, vange 3700 tuhat, kasiinosõltlasi 25 000, HIV+ 6400.

eks igaüks teab, millega riskib kui sms laenu võtab, süstib, pätistub või karvast põrutab. lähtume sellest, et 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli eesti rahvastikust eestlasi 930 219; üksi ülaltoodud loetelus on ligi 95 000 lolluse ohvrit.

aga see pole veel kõik, arvestame siia juurde ka haavatud ehk piiratud mõtlemisega isikud, kelle töökohustused või elustiil ei võimalda aju täit võimsust kasutada: tosin sotsiaalteadlast, paarsada harrastusluuletajat, kuus kontoritäit parteilasi, barakkide viisi elukutselisi sõjaväelasi, mõõdukas kogus religioosseid fanaatikuid, terve parv braavo tüüpi saadete vaatajaid, kümnete tuhandete kaupa erinevat liiki bürokraate, näpuotsaga ökopühilased jms

sõda lollusega on juba ammu lõppenud, elame uute okupantide võimu alla. neil vähestel, kel veel täisaru peas, tuleb lähiajal jagada metsavendade traagilist saatust.

meie võitlus oli õiglane, järgmine kord võidame kindlasti.

teisipäev, aprill 29, 2008

(:)hagi ebaeetilise larko vastu



























keegi larko sõimab veidemanni, soovitades tal persse minna ning süüdistab veel mitmeski kõlvatus teos. taoline käitumine on vastuolus ajakirjanduseetika reeglitega. tegin umbes järgmise sisuga hagi ja saatsin pressmõukokku ära.

larko tekitab Veidemannile vaimset piina, seega rikub järgmist ajakirjanduskoodeksi punkti:
1.5 Ajakirjandus ei tohi oma tegevusega kellelegi tekitada pőhjendamatuid kannatusi, veendumata, et avalikkusel on tőesti vaja seda informatsiooni teada.

oletus ja uudis ei eristu, seega rikub järgmist punkti:
4.1. Uudised, arvamused ja oletused olgu selgelt eristatavad. Uudismaterjal pőhinegu tőestataval ja tőenditega tagatud faktilisel informatsioonil.

konflikt on, Veidemanni pole ära kuulatud, seega rikub järgmist punkti:
4.2.Konflikti sisaldava materjali puhul peab ajakirjanik ära kuulama kőik osapooled.

Veidemann pole kunagi avalikult kahelnud, et tal on suurem, seega rikub järgmist punkti:
5.1. Kui kellegi kohta avaldatakse tősiseid süüdistusi, tuleks talle vőimaluse korral pakkuda kommentaari vőimalust samas numbris vői saates.

veidemann ei vaheta pressinõukogu kaudu ebaviisakusi, seega rikub järgmist punkti:
5.3. Ebaőige informatsiooni ilmumise korral tuleb avaldada parandus.

igaüks võib vabal maal persse minna kui ise tahab, seega rikub järgmist punkti:
4.9. Inimese eraelu puutumatust rikkuvaid materjale avaldatakse vaid juhul, kui avalikkuse huvid kaaluvad üles inimese őiguse privaatsusele.

ploger kajastab iseeenda vaateid seega rikub järgmist punkti:
2.3 Ajakirjanik ei tohi olla kajastatava asutuse vői institutsiooni teenistuses.

teisipäev, märts 25, 2008

(:)tra - äripäev ajas sita keema




















sellist jama pole enne näind, üldiselt on ärileht stressivaba väljaaane - nemad ei kirjuta kultuurist, mina ei loe äraist, väga hästi oleme hakkama saanud. siiani. täna aga kirjutab ÄP ilmselget totrust, arvamusküljel kirjaldatakse mingit 20 miljonist kommertsfilmiprojekti, mille võtted toimuvad ühes ähmases ostukeskuses ja öeldakse: ostukeskus ei võta kultuuriinimestelet raha, . milline kunstilise pretsensiooniga linateos saab 2o ooo ooo eek? never ei ole see sült kultuur ega kunst ega üldse mitte midagi. või on seda sama püalju kui see kultuursündmus, kus karemn kass mängis, mingi ööteemaline hallus oli. müük pole vee kunst ja alati ei õnnestu sitta müüa ka, loodame et teinekord külakurnajad ikka külakurnajalt raha vastu võtavad. minu raha on viru keskus küll alati vastu võtnud. siiani.

neljapäev, märts 06, 2008

(:)kõigil on ristikandmise vabadus




















vabadus- või võidusammas risti kujul ei kõlba peldikusse ka. fakt. kas keegi ei saaks neile ristist seestunud soldatitele ja pappidele selgeks teha, et nad võivad oma riste kanda kas tätoveeringu, ordeni, teesärgi või kahe kokkuneedistu halu kujul. kui see neile nii väga meeldib, kus meeldib ja millal meeldib. aga mul ajab see ususümbol südame pahaks. mina ei kanna ja ei kannata. samas siiski ei tohiks seda klaasristi tegemata jätta, see kulub marjaks ära, kui teha uus suur kalevipoja kuju, kalevipog toetagu jalg mahamurtud klaasristile ja hoidku ühes käes verist mõõka, õlal siili ning vööl sarviktaadi peanahka. murtud klaasrist sümboliseerib vägivaldse võõrvõimu haprust ja kadumisele määratust.

kolmapäev, detsember 19, 2007

(:)eesti islamiseerimise avalöök





















Heleda laksuga lajatati hommikutelevisioonis põhjaranniku murdesse ümberpandud korran meie paljukannatanud seapekisele jõululauale. Kellel seda pederast akenateni ketserliku õpetuse abaramistliku versiooni tarvis on? Ilma selletagi lasevad poolhullud ennast port arturi kaubamajas õhku. Enesestki mõista on tegu maailmakirjanusse kuuluva bestselleriga aga populaarsuselt jääb akenaten siiski kõvasti agaata kristile alla, ehkki kriminaalzanris on neile mõlemal arvestatavaid teeneid. Isiklikult soovitan lugeda pigem pätistunud euraabi prohveti g. a. effingeri propagandatriloogiat või vähemalt selle avateost When Gravity Fails. Effingeri nägemus on paremini fokuseeritud. Õnnek jääb see monoteismi röögatus Orelipoisi uue plaadi varju. Elagu pluralism! Igale plaadile 99 lugu ja igale altarile 1001 puuslikku.

esmaspäev, detsember 17, 2007

(:)miks eesti kultuurile sülitatakse?








"Miks ei tellita Eesti Vabariigi 90. aastapäeva tähistamiseks pidulikku teost Erkki-Sven Tüürilt, Arvo Pärdilt, Veljo Tormiselt või Eino Tambergilt?". Küsib maestro Kustav Ernesaks EPLis. Väga õige küsimus. Ma küsin lisaks, miks me ei näe juubelietendusel Barutot riisi ja kala manustamas, Marko Asmerit vormelit testimas, Anu Talit nõukogude propagandafilmile tausta dirigeerimas? Miks eesti kultuuri peale sülitatakse? Mis võiks olla suurepärasem aastapäevameelelahutus kui holokaustiooper Tüürilt või vene õigeusu dogmaatika helirida Pärdilt? Miks me ei näe eesti meest, kes lõi universumis läbi? Mister universum Annus on teenimatult unustatud. Nagu ka paljud teised. Miks me ei näe aastapäeva programmis seda maailmas läbi löönud eesti tibi, kes alasti pleipoi kaanel kükitas ja hiljem neegerkorvpalluriga abiellus? Lõi ju maailmas kultuuri ja spordi vallas läbi. Lõi. Milleks siis globaalset kultuuriväärtus vaka all hoida? Kes oskab kulle seda ütelda?

kolmapäev, detsember 12, 2007

(:) PR uudis - v. ninja müüb a. rühma










Elus esimest korda avasin koduportaalis anaalosakonna, nad ise nimetavad seda pr uudisteks. Täitsa rõõm oli lugeda - millise ilge saastaga müüakse täiesti kasutuid asju. Ühes nimetus kaubanduskeskuses kaubastab üks nimetu kodukeemiakombinaat uut eriti ägedat kiimarohtu. Müügigeeniused on välja mõelnud, et kõige paremini saab oma toodet lollidele pähe määrida siis, kui sulgeda poksiringi a. rühm ja v. ninja. Kui need süldipändid mulle korda läheksid, siis saaks ju selle roojase paariga müüa mulle ka abosti, abordijäänuseid, ööklubihigihaisu, korvpalliketse, h. potteri sääreluid ja reformierakonna poliitikat. Vist ei lähe. Loomaaeda, ühte puuri võte panna oma kõrtsiööbikud. Ikka ei osta. Oleks siis klassikaline gladiaatorite võitlus, seda ma vaataks küll, ainult rõõm kui üks töll teis maha lööb. A need seal ju ainult inisevad.

kolmapäev, oktoober 31, 2007

(:) viimase justi arvustus

























selle lihtrahvalikult siira väljaande kaanel on traditsioonikohaselt midagi inimnäole sarnanevat. ma ei tunne seda isikut, ma pole kunagi varem kuulnud ta nime ja vähe sellest, ma ei taha temast mitte kõige vähimatki kuulda - ma olen mälumängus ka ilma seltskonnalehti lugemata päris kõva käsi, viimati jäi meie koondis sindis kolmandaks. mõned loevad lollilehti selleks, et nalja saada, eks ta ole, mina loen samal eemärgil turgeenjevit ja äripäeva, neil pole kruuda haisu juures, vähemalt äripäeval ei ole. kui minna aga detailsemaks ja hakata analüüsima, siis detailid on vastikud ja analüüsida pole midagi. muide, ma ei ole kunagi vanud portaali, mida igal pool reklaamitakse, ka seda ei lähe mul tarvis, uudised minu lähedalt? ma loen pärnu postimeest, oma toa uudiseid tean ka ilma suvaliste portaalide abita.

esmaspäev, oktoober 22, 2007

(:) eesti vabariigi peied - ja sinust tehakse sülti









eesti riigile tehakse kohe ärtust ära, riigipöörajad, värdjad ja sisevaenlased loovutavad lähitulevikus põlisrahva iseseisvuse. kes ei lugenud nappi komentaari eplist, ega seda sama lugu delf siis võtku vaevaks ja lugegu minutist tõde

mõned tekstinäited toomnas liiva igati asjatundlikust matusekõnest:

Kui veel kaks aastat tagasi käis see tont ringi püstipäi, avalikult, siis pärast seda, kui prantslased ja hollandlased lükkasid rahvahääletustel tagasi Euroopa konstitutsioonileppe projekti, on tont hoidunud varju, talitades salaja, hiilivalt.

Üksnes Iirimaa on teatanud, et paneb reformilepingu rahvahääletusele. Ülejäänud riikides tehakse asi vaikselt ära, parlamendihääletustel.

Üksnes Suurbritannia, Iirimaa, Taani ja Poola olid kaubelnud endile välja mõningad optsioonid või reservatsioonid. Eesti ei kaubelnud endale ühtegi eriõigust.

Euroopa Komisjonist konsolideeritud teksti, siis öeldi talle ära: valitsusjuhid olevat juunis kokku leppinud, et konsolideeritud teksti ei avalikustata enne reformileppe ratifitseerimist.

Kui võrrelda rahvahääletustel tagasi lükatud konstitutsioonilepet ja nüüd sõlmitavat reformilepet, siis välja on jäetud üksnes kaks konstitutsioonileppe projekti 448 sättest - need mis puudutavad EL hümni ja lippu (vastavad sätted on niikuinii vastu võetud aastatel 1972 ja 1986).

Vaatamata asjaolule, et kõik valitsused kinnitavad oma kodulehtedel nagu ühest suust, et reformilepingut ei saavat kuidagi võrrelda konstitutsioonileppeaga, ei maksa luua illusioone: natuke rohkem kui aasta pärast kehtib meil uus konstitutsioon. Eesti on muutunud regiooniks Euroopa superriigis.

Näiteks energeetika, kosmose hõlvamise, transpordi, Euroopa Keskpanga poliitika, tsiviilkaitse, erikohtute, intellektuaalomandi õiguse, rahvaalgatuste, kultuuripoliitika, turismi, migratsiooni ja piirikontrolli, kuriteo-ennetuse ja politseialase koostöö alal tehtavate otsuste suhtes ei saa Eesti enam vetot panna. Vetoõigus on jäänud üksnes otsuste suhtes, mis puudutab relvajõul sekkumist (s.o kaitse- ja sisejulgeoleku küsimustes), samuti perekonnaõiguse ja Euroopa prokuratuuri pädevuse küsimustes. Isegi EL otsuste vastuvõtmise mehhanismi on muudetud nõnda, et olemasolevaid lepinguid saab muuta ilma valitsustevahelist konverentsi kokku kutsumata. Seega on isegi Suurbritannia, Iirimaa, Taani ja Poola eriõigused illusoorsed ja lühiajalised.

Kui hinnata sisu, mitte vormi, siis võib kindlalt öelda, et tegemist on uue konstitutsiooniga, kes väidavad vastupidist, need valetavad.

1.
Uut regulatsiooni on vaja selleks, et muuta Luksemburgis asuv Euroopa Kohus ülimuslikuks kõikide Euroopa kohtute suhtes.
2.
Euroopa Liidust saab juriidiline isik. Kuivõrd ainupädevus enamuses asjades on läinud Brüsselile, siis ka välislepingute sõlmimise ainuõigus läheb üle Euroopa Liidule.
3.
Esmakordselt nähakse ette Euroopa Liidu maksude kehtestamise õigus.
4.
Uue riigi tekkimisega kehtestatakse kõikjal (teatud üleminekuperioodi jooksul) rahaühikuna euro. Vahetuskursi määrab edaspidi juba Euroopa Keskpank. Kus suitsu, seal tuld: devalveerimisjuttudel võib olla iva sees. Nüüd saab selgeks, miks Eesti valitsus euro kasutuselevõtuga enam ei kiirusta: see surutakse meile peale väljaspoolt.
5.
Eesti jaoks kõige suuremaks murelapseks tuleb pidada ehk migratsiooniküsimuste andmist Brüsseli kompetentsi. Kui seni saabus Eestise keskmiselt kümmekond asüülitaotlejat aastas, siis Euroopa föderatsioonis saab teoks praeguse õigus- ja sisevoliniku Franco Frattini nägemus, mille kohaselt hakatakse asüülitaotlejaid jaotama liikmesriigide vahel õiglaselt, seda juba alates 2010. aastast alates.

... iga-aastaselt üle 2000 pagulase vastuvõtmise kohustus.

teisipäev, oktoober 16, 2007

(:) kui eesti ametnik kuuleb sõna kultuur haarab ta sõnaraamatu järele










vähemalt peaks haarama, meelelahutustööstuse idioodid kirjutavad ühe loo teise järel sellest, et süldi ja saasta piletimüügi käibemaks on kuidagi seotud kultuuriga, et riik peab oma kohuse kultuuri ees täitma - kõigepealt õpime tähed selgeks, siis töötame mõned aastad aabitsaga, seejärel viime ennast kurssi ühiskonnakorralduse alustega ja kunagi ehk jõuame põhiseaduseni - see dokument räägib eesti kultuurist - paraku elton ei lähe eesti kultuuri lahtrisse ja nutke või halage ka riigil pole eltoni ees mitte mingeid kohustusi. kas on selge? kogu meelelahutus pole kultuur ja kogu kultuur pole eesti kultuur. see on keeruline, mõttekäik, nii et ma kordan veelkord üle. see et ma lähen mänsonit vaatama, ei tähenda, et maksumaksja peaks mu eralõbu kinni maksma. ma olen isegi veendunud, et ooperitrupp, kes nälja pärast estooniast põgeneb, võik tingimisi saada teatavat riigi toetust, ikkagi paljud neist on eesti kodanikud, kuigi esitavad saksa ja itaalia repertuaari, või saksa ja itaalia eeskujude järgi meisterdatud maavillaseid koopiaid. ma teeksin erandi eestikeelsele algupärasele eesti ooperile, toetasin seda, kui raha üle jääb aga eltonile väänaksin kaitsetollid selga. konventsioon on meil alla kirjutatud, kultuurilise eneseväljendus mitmekesisus on kaitse alla võetus, see tähendab et kultuurimperialistid saavad jalaga munadesse, eltoni maaletoojad esimeses järjekorras. kultuuriimperialism on eestis ebaseaduslik, maksusoodustusi see sitt saama ei pea.

neljapäev, mai 17, 2007

(:) midagi igavamat kui sünagoogi avamine










on raske ette kujutada, konservi avamine on huvitavam - see pakub vahel ka üllatusi, konserv võib olla roiskunud ehk isegi söödav; kõhulahtisus on kaasahaarav, pigimütsis president ei ole, side lõpp
.
.