(:)kuidas olla eriti originaalne

siin pole midagi keerulist, kõigepealt hakake kirjanikuks, siis oodake ära kuni looming ilmutab teie raamatust korraliku arvustuse, siis helistage kriitikatoimetajale ja tänage teda ning kriitikut tubli töö eest. täpselt nii ma tegingi, pärast seda kui olin lauri kitsniku kirjutatud (:)sumo käsitluse tõrgeteta läbi töötanud. soovitan kõigile haiku huvilistele nagu ka postimehes ilmunud alari alliku arvustust. kriitikatoimetaja fs vastas selle peale, et ma olen esineme inimene tema seitsme kaheksa aastase toimetajakarjääri jooksul, kes on rahul tema kohta avaldatud arvustusega. originaalsuses pole midagi keerulist, ütle lihtsalt seda mida sa mõtled ja tunned.

(:)seks, laks ja rokkenroll vene teatris

Raadiopastor oli eile täiega hoos. Loominguliste liitude sabati ümarlaud kooseisus (:)meie kruudaga, sirbi tarand ja kas kahtlase kuulsusega kunstibürokraati kujunes 101% ahvitsirkuseks. Ma võtsin selle gladiaatoritevõitluse jooksul kaks kilo alla ja ei kahetse sellest grammigi. Saal oli koomas - nüüd ma tean mida rokkstaarid tunnevad. Vahelduseks on väga mõnus jumal olla. See oli mul kindel isiklik emotsionaalne rekord, ei legendaarsed jutlused tartu kaheksandas keskkoolis, pärnu raekojas, viljandi kultuurikolledžis vabariigi aastapäeval, tsentrifuugi konverentsil, kuldmunade mahavõtmisel ega tartu meditsiinikoolis kolmandal korral anna eilse vene teatriga pisarakiskujaga võrrelda. Kindlasti lähen veel kunagi lavale tagasi, see on minu kodu, minu kindlus. Mis aga puutub kruudasse, siis üllatus, üllatus. Mees tuli just kulkast tühja rahakotiga ja rääkis sellist juttu, milleks ükski kultuuriminister pole siiani võimeline olnud. Muuhulgas seda, et mõttetu kulka tuleks laiali peksta. Müts maha. Kruuda püsis kindlalt kahel jalal, erinevalt kunstibürokraatidest, kes võtsid häbenematult esisilla appi. Jälk.

(:)juubeliorgia – post nr 1000

See siin on post nr 1002. nädalavahetus möödus rämeda juubeliläbu tähe all. Et kõik ausalt ära rääkida, siis tunnistan üles et vaatasin videomaki vahetusel filmi härra, mis selle härra mini oli hetkel ei meenu, igal juhul oli ta aasta ärimees ja väikestviisi sarimõrvar, samuti kahestunud isiksus, kes sattus väljapressija küüsi. Väljapressija ei taht raha, tahtis hoopis koolitust kogenud maniaki käe all. Aga põhiline mõnuaine tuli siiski raamatutest. Lugesin selle päti raamatut, kes tarantino filmis mister sinist mängis – raamatul on ilus nimi - koer sööb koera, lugesin vicker mani remeigi autori jutte. Kunagi sirvisin will selfi suurt ahvi ja mul tekkis kahtlus, et romaani autor on jobu. Ei lugenud lõpuni, see oli viga. Juubeliorgia kulminatsiooniks kujunes will selfi raamatut sellest, kuidas surnud elavad. Ehhh kuidas inimesed elavad.

(:) türal läheb jätkuvalt hästi

.


















rahuldus on täielik. mart andersoni supergeniaalsed plakatid mis reklaamivad (:)masendava triloogia kolme viimast osa ripuvad nüüdsest maailma kõige kõvemal plakatisaidil. minge haapsalusse vaatama, sigakõva näitus on
.
.
õnnitluste ja kondoomide vastuvõtmise koht
.
.