(:)milleks mangi tülitada

las vanainimene puhkab, horoskoope saab ka ise teha, kummaline et siinmail näevad kõik tuntud ennustajad välja nagu arnold meri, vaja on trikimehe tüüpi noorte ja tervete soolapuhujate põlvkonda, ma ei spekuleeriks teemal kas ennustamine on inimsusevastane kuritegu või ei, ma tean et on, valeprohvet ansipit mäletame kõik hästi, nii et parem ennustage ise, siis pole vaja pärast mingeid tobukesi süüdistada, kui kohvipaksu ja kana sisikonda ei ole, ennustge kartulikoorte pealt, jõudu linnakehvikud

(:)rilke kaotas süütuse

eks ta ole, pool aastat sai tõlgitud rilke tosinat luuletust, laostasin selle vihiku tootmisega oma tervise ja hävitasin pooltosinat paljutõotavat projekti juba eos, terve majapidamine on igasugust rilket täis, endal tuleb nüüd maale kolida, tervist parandama ja uusi maailmarekordeid ette valmistama.

nagu näeme ei olnud kõik need ohvrid asjatud, lauri kitsnik kirjutas sirbis raamatule oivalise arvustuse, eriti lõbus on see, et arvustuse all, jalamatiks, on matuura piinlik pugemisakt, küündimatu luuletaja lakub endise superstaari taldu - maitse asi. igal juhul on üks priood minu elus läbi saanud ja väga edukalt.

ilm on ilu, selleks hooajaks lõpetan plogimise, tore on seda teha õnne tipul. reedel lähen interjueerima üht selle maailma jumalat, spetsiaalselt oma plogi jaoks. sellist pakkumist ei tule iga päev, taolist intekat ei teha igal sajandil. jään põnevusega ootama, mida planeedil mulle veel pakkuda on. siiani menüü alakaart.

esialgu jäävad käibele epli luuleveerg lehe laupäevalisa teisel leheküljel, kultuurikeskuse kuu sportlase veerg, raadiopastor (:)kivisildniku jutlused raadio kahes reede lõunal ja (:)kivisildniku positiivne programm vikerraadios neljapäeva lõunal. Teletaip lõpetas hooaja.

(:)raamatuturu vähkkasvaja

üks huvitav tähelepanek humanitaaria vallast, kui avate apollo poes humanitaarteasute riiuli, siis selgub et käesoleval aastal pole ilmunud ühtki raamatut hariduse, kirjanduse ja kriitika, ühiskonna ega meedia teemal, küll on aga turule paisatud 19 raamatut mis käsitlevad religiooni erinevaid aspekte. sellises vaimses keskonnas me siis elamegi. jõudu külamehed: Jumalik kirg: Kristliku ajakirjanikuna olen õppinud otsima Jumala jälgi; Eesti usumaastikul on suurkirikute kõrval mitu vabakoguduslikku liikumist; Paul Himma sen oli kauaaegne Tartu Salemi koguduse jutlustaja ja pastor; Kiriku kirjeldus seest- ja väljastpoolt. Koostaja metropoliit Stefanus; Lauluraamat. Kokkupanija isa Jüri Ilves; Käesolevas ülevaates on leidnud käsitlemist mõjukaimad uusaegsed kristlikud mõtlejad: Immanuel Kant, Friedrich Schleiermacher, Adolf von Harnack, Rudolf Otto; Need 39 jutlust on peetud juba aastatel 1600–1607 Tallinnas Püha Vaimu kirikus; armastus, seks ja romantika abielus; Raamatus on lahti seletatud 7 olulisemat kristliku usuga seotud küsimust. Miks lubab Jumal kannatusi? Kas kõik religioonid aitavad jõuda Jumalani? Kas teaduse ja kristluse vahel on vastuolu? Milline seos on NEW AGE liikumisel kristlusega...

osta kõlbavad aga ikkagi ainult müllerite jutluluseraamatud
variant A ning variant B

(:)saatkond kutsus kohvile

sõbraliku suurriigi saatkond kutsus juttu ajama, pärastlõunal räägime hästi turvatud kesklinna kontoris. teemaks ameerika valituse kultuuriprogrammid, ishmael reedi ja gerald vizenori looming, võimalusel peatume ka charles bukowski luulega seotud temaatikal. jutu sekka poetan mõned head sõnad ka eesti luule ja luuletajate ülistamiseks.

(:) miks edgar ei toeta pedesid?

nii palju kisa ja kära ilmselge asja pärast. esiteks tallinna linnapea tööülesanne ei ole pedede poputamine. teiseks edgar on alati toetanud pensionäre, rauku ja surijaid - st igasuguse bioloogilise aktiivsuse koomale tõmmanud isikuid, jõuab vaikselt kohale, surijad on lõpetanud ka hetero- ja pedeseksuaalse majandamise. suremine on loomulik, keegi peab kaitsma surijare huve ja seda teeb edgar. pededele huvisid kaitsevad sotside partei, anarhistide jõuk ja kogu eurovisooni limavärk. kokkuvõttes on kõisk siiski väga hästi.

(:)vaimuinimeste kasiinotuur

teatavatel põhjustel, millel ma siinkohal pikemalt ei peatu, otsustas grupp vaimuinimesi: lavastaja K, luuletaja C, kunstitadlane K ja veel mõned eile öösel külastada ühte kaheksast pärnu kesklinna kasiinost. kõrtsmikud magavag millegipärast öösel, nagu oleks neil ahvidel päeval midagi tarka teha. see on kohutav, joomaurgaste pidajaid tuleb sunduda oma kultuurse meelelahutuse asutusi ööpäevläbi lahti hoidam, muidu peibutavad kasiinod lihtsameelseid suitsetamise ja rikastumise võimalusga. vastu hommiku hiilis kasiinosse täiesti kaine näitleja X, kohe näha, et mängusõltlane. selline häbelik, joomist peab raiskamiseks. enesestki mõista lõppes kasiino simultan vaimuinimeste vastu targema võiduga. ärge teie nii tehke. ja see lavastaja K lemmikmasin, mille nimi on älien on ilge värdjasmunn. ja rulett on ka ansip. et laar teda võtaks ja lauristin ta silgukarpi investeeriks.

täielikus masenduses kirjutasin
aohämaruses järgneva haiku

(:)
eliisabeti
kirik hrusohvka taga
ka väga kole

(:)riigikogu palk olgu 2 kirjanikustippi

kirjaniku, kirjastaja ja inimesena puutun ma pidevalt kokku väga valusa probleemiga - kuidas säilitada väärikust. tootmise ja meelelahutustööstuse välise elemendina olen ma nii kirjastaja kui poeedina tüüpiline alamrassi esindaja. pole töötasu, pole tööruumi, pole sotsiaaltagatisi, pole tunnustust, pole mitte midagi, olgu on osalised toetused, üldjuhul sümboolsed aga vahel väga harva ka tõhusad. ikkagi ainult töörõõm. eile käis kirjanike liidu listi arutelu teemal, kas ja kuidas peaks kirjanik käima koolides esinemas. esinemine on üks väheseid kohti, kus kirjanik saab ennast natukenegi tähtsa ja vajalikuna tunda. samas näiteks pärnu või haapsalu kirjanikul tähendab jõgevale sõitmine 8 tundi ümberistumisega roikumist (kirjanikustipist võib küll maksta ära autoliisingu aga bensiini, printeritahma ja sardelle siis enam ei osta, üüri maksmisest rääkimata), loeng tunnike või pooleteist, ettevalmistus ehk ka mõni tund. tasu on tavaliselt 500, mõni jultunum küsib tuhat, kas transa on peale või maha arvatud, pole vahet, tunnitasu on ikka 0 lähedal. mina viimasel ajal enam ei küsi ega uurigi, kas raha on esinemise eest või kui palju. kui tunnen et võin vaba päeva lastele kinkida, siis teen seda aga kui tuleb tööpäev puhkuse arvelt vabaks võtta siis ma seda ilusa kruusi eest ei tee. tervis ja pere. õnneks elan pärnus, kus kirjanikke vähe ja vahel saab esineda ka ilma selleta, et peaks täis tööpäeva bussis loksuma. listis leiti, et see on reguleerimata teema ja kirjanik võiks võimalusel misjonitööd teha. kuidas saab olla, et pea kõik kirjandusega seostuv on reglementeerimata ja baseerub südametunnistusel ja entusiasmil. mille eest reguleerijad palka saavad? miks eesti pank ei tööta südametunnistuse ja entusiasmi baasil või riigikogu? teen ettepaneku siduda riigikoguja palk kirjanikustipiga, näiteks kahekordne kirjanikustipp ja esinduskuludeks kaks koolis esinemise tasu - kaks kruusi. võtku või kolm, ega mul kahju ole.

(:)läksin kangemale kraamile üle

kristlus ammendas ennast, täna lugesin kõvakettale positiivse programmi reetmise teemadel. rahunege reeturid ja kaasjooksikud, üldjoontes kiitsin reetmise heaks aga teostuses nägin mõningaid põhimõttelisi küsitavusi ning kohatist läbipaistmatust. saade eetris neljapa kell pool üks, või pool kaks, igal juhul kusagil uudis plussi sees.

(:)meelis kapstas üritas mind tappa I+I

Lugesin eile üht raamatut, kus kakstuhat usuhullu tuhandivahetusel ühelt kaldakaljult alla hüppas. Edasi läks muidugi veel huvitavamaks ja kirjaoskus oli autoris viis pluss. Aga see siin pole rubriik närimata kondid gurmaani lugemislaualt vaid teemaga seostuv erk mälestuspilt. Teatavasti oli meelis kapstas mul klassivenna eest, vähemalt kaheksanda klassini oli see nii. Inno ja irja heameeleks meenub üks klassiekskursioon põhjarannikule, atraktsioon oli kõrge kaldakalju, paerannik, teate küll. Oli see ontika või miss, mine tea aga kõrge oli ta küll. Ja sellel pangal oli kitsas rada, ühel pool sügavik, teisel pool kivisein. Kakerdasin mööda seda rada ja siis tormas mulle otsa meelis kapstas, ei te mis talle sisse oli läinud. Nagu näha kumbki meist alla ei kukkunud, ju siis kõiksuse loojal oli teine plaan meiega. Igal juhul õpetaja rullis kapstase kõrvu päris korralikult. Põhiliselt kiljus selle protseduuri juures muidugi klassijuhataja ise.

ps
pildil ameerika kirjanik, mitte eesti ajakirjanik

(:)juubeliorgia – post nr 1000

See siin on post nr 1002. nädalavahetus möödus rämeda juubeliläbu tähe all. Et kõik ausalt ära rääkida, siis tunnistan üles et vaatasin videomaki vahetusel filmi härra, mis selle härra mini oli hetkel ei meenu, igal juhul oli ta aasta ärimees ja väikestviisi sarimõrvar, samuti kahestunud isiksus, kes sattus väljapressija küüsi. Väljapressija ei taht raha, tahtis hoopis koolitust kogenud maniaki käe all. Aga põhiline mõnuaine tuli siiski raamatutest. Lugesin selle päti raamatut, kes tarantino filmis mister sinist mängis – raamatul on ilus nimi - koer sööb koera, lugesin vicker mani remeigi autori jutte. Kunagi sirvisin will selfi suurt ahvi ja mul tekkis kahtlus, et romaani autor on jobu. Ei lugenud lõpuni, see oli viga. Juubeliorgia kulminatsiooniks kujunes will selfi raamatut sellest, kuidas surnud elavad. Ehhh kuidas inimesed elavad.

(:) ingrid ja kroonika lahutavad

lipud pooles mastis. populaarset meditsiiniajakirja tabas ajaloo kõige valusam löök. kirglik suhe ja harmooniline kooselu läksid sujuvalt higiseks lahutuseks üle. ingrid läheb ära või siis aeti ära, sellest sopalehed täna veel vikivad. igal juhul õnnitlused I+I mainekujundusettevõttele, loodetavasti pole masiivne paljastuste pilv asjat õhku loobitud. ehk uued kollektiivid enne mõtlevad kui leivad eesti sopakirjanduse kõige enam põlatud tädikesega ühte kappi panevad. igal juhul võiksid mõelda. ehk ongi plogindusel suurem jõud kui me ette oskame kujutada. loodame et ingridit ootab kusine tulevik, selline mida kurjale tatikale ennustas tark vesipruul.