50ne aastane mõttepaus

tutvustasin pööblile ppmis oma
näidendit rahvavaenlase hind
kommentaarides läks õige
lõbusaks kultuuriverelaskmiseks

(:)
nagu ikka pandi mulle
mõned rutiinsed diagnoosid
ja tehti muud pärnakale
võimetekohast kirjandusteadust

kõige selle argihalluse keskel
tabas mind mõte et kuigi
pärnu on ainult poole väiksem
kui tartu pole siit viimase 50
aasta jooksul tulnud ühtki
inimnäoga kirjanikku

murutare ja pilukellukesi
küll aga selliseid on igas külas
tarlap on küll sindist aga
ta pole veel kirjandusse jõudnud

põhjus pole ülikooli puudus
ega intellektuaalne vaakum
rakvere on omakord kaks
korda pärnust väiksem aga
kirjanikke on tulnud robinal

aleksander suuman, ott arder
heino kiik, mina ja kaugver

ma ei räägi üldse ballastist
nagu kesamaa, maasik, mänd
rammo, parve, saaber, siig
suislepp, tennov või tooming

ometi on virumaa täpselt
sama proletaarne kolgas
kui pärnumaa ja hullem veel

pärnust tuli pärast sõda
aga ainult üks naeruväärne
lastekirjanik venda sõelsepp

põhjus on ilmselge
kirjandus on mõtete
väljendamise tehnika

kui keegi pole 50 aastat
midagi mõelnud pole
ka midagi kirja panna

südame tegi soojaks see
et solvangut punnitav pärnu
kommentaator võttis appi
virumaa klassiku eduard vilde
mitte kohaliku raskekahurväe
jakobsoni või koidula

pärnu on nagu järv

(:)
mulle meeldivad järved
need ei vii kuhugi välja

kirjutas arno vihalemm