esmaspäev, aprill 10, 2006

jannseni näidend edeneb jõudsalt 2

õhtul võtan ette
koidula palkonistseeni

ja vändra metsas
mahalastud vana karu
vaimu ilmumise
(:)

1 kommentaar:

meiel ütles ...

KOIDULA:
Tee end korda -
su riided meenutavad halbu aegu
nad võta ära.

JAKOBSON:
Andke andeks, madam,
kuid see ei käi mu plaanidega kokku.
Te teeselge, et mind ei tunne ära
niikaua kuni annan märku.

KOIDULA:
Las jääb siis nii. (dr MICHELSONILE) Kuis papa Jannsen tunneb end?

MICHELSON:
Ta magab veel.

KOIDULA:
Oo, jumalad! Arstige ränka haava
ta muserdatud meeltes. Pingutage
neid ta häälest ära, roostes hingekeeli
mu isal, kes taas lapseks muutund.

MICHELSON:
Magab
KOIDULA:
Te talitage nii kuis peate õigeks.
Ma loodan, et ta pole enam paljas.