(:)kuidas ja kuhu nikkuda naistoimetajat

naistoimetajate liit, mitte mingil juhul segi ajada naistoimetajate eliidiga, pöörab mulle viimasel ajal pea sama palju ebatervet tähelepanu kui paduluterlik õpetajate leht või russofiilide ja kultuuripilastajate portaal 20 aastat hiljem. tädikesed peksavad tavaliselt segast, mis võiks olla järgneva tühikäigul töötava tekstimootori lähim või kaugem eesmärk? osundan:
Oma riik, kus naise koht on täitmata, ei saa ju olla riigi vääriline, mehe vääriline ka mitte, sest selle kõige taga on mehe sügav alaväärsus, mis alandab nii meest kui naist.
Selle alaväärsuse taustaga, vajadusega teisi alavääristada, me muudkui langeme ja langeme...
Mingi üksik ülesastumine teeb ilmselt kasu asemel kahju, sest protsessid on sügavad ja see protsess, mis praegu käib, peab ilmselt jõudma oma loomulikku põhja, sootsium vajab võimalust seda kogeda? Et lõpuks ärgata?
Ilma kavandatud ning mõtestatud tegevuseta pole meil vist mõtet ühiselt mudas sumada. Hetkel selline sisetunne. Kui enamusel teisiti, siis oleks vist vaja enne süveneda, et mitte hakata lahmima. Üks asjalik seminar, alles siis artiklid, erinevad kanalid jne. Kamakas on suur ja äge ning mädanev.

tsitaadi lõpp, tüüpiline naistelehe inin, millegi pärast aga nimetatakse voodit seekord eesti riigiks, oletan et tegu on näpukaga või autosõrmeka ajal sisse lipsanud sundmõttega. kirjatöö, mille täna naistoimetajate portaalist leidsin on märgatavalt kirjaoskjam, ent sellevõrra piinlikum - juhmus paistab paremini välja, osundan: Kivisildniku Delfi-loo kommentaare (neid on üle 1000! vaat kui hästi "roll" töötab!) kiiruga silmitsedes jäi mulle eriti meelde üks väide:
SELLISEST huumorist aru saamine on tõelise täiskasvanud ja väljakujunenud isiksuse esimene tunnus. Mina igatahes pole veel täiskasvanu ega isiksus. Lohutab see, et nii mõnigi lugupeetud kultuuriinimene pole niisamuti.
Muidugi saan ma aru, et kivisildnikega võitlusse asumine teeks meid praeguses kultuuri- ja arenguolukorras naeruväärseks. Samas arvan ma omas südames, et ajakirjanikuna oleksin lausa kohustatud seda tegema ja põhiliselt on see hirm ja kartus saada naeruvääristatud, mis meid (mind) takistab.
Jään siiski ses asjas eriarvamusele, st:
¤ seesugune huumor on arusaadav vähestele ¤ pigem on tegemist labase, isegi ohtliku nähtusega (silmas pidades ennekõike lapsi ja noori, aga ka kõiki teisi väljakujunemata isiksusi) ¤ isegi kui see on nali, siis on teatud asju, mis nalja, eriti aga iroonia valdkonda ei kuulu. Mille üle saab iroonitseda, seda peaks ütlema kirjutaja sisemine, eetiline mina. Väljakujunenud isiksuse esimeseks tunnuseks ongi pigem selle mina olemasolu.

tsitaadi lõpp. esiteks põhisedus pole huumor ja seda selle püha üriku peale pole mõtet isegi muiet näole manada. põhisedus võib olla labane aga kindlasti pole ta ohtlik aga tee saa naistoimetajale selgeks. moraal sellest, naistoimetajaid ei tohi mitte mingil juhul ega mitte ühtegi auku nikkuda, tehku seda ise.

(:)realistliku kunsti lõpp - magnus 7

kohtus selgus, et realistlik kunst on kuritegelik, vähimgi sarnasus tegelikkusega on karistatav, keelatav ja igati kotiav. ees on hämara sümbolismi, kubismi ja abstraktse ekspressionismi/tindiplekikunsti ajad. kui inimest kahejalgsena kujutad - vangi. kui näos on kaks silma - tulle. kui maakera on su sita filmis ümmargune - munad maha.

võimalik, et käibelt kõrvaldatakse ka sotsrealism, ühiskonnakriitiline realism ja pornograafia - kõik see meenutab midagi, võimaldab äratundmist. dokfilmidest, teleuudistest ja ajaloolistest töödest ma üldse ei räägi. nende eest lastakse homme maha.

tra, ma tahaks teada millele need lollid tsensorid toetuvad, kus euroopas veel sihukest siga keeratakse? on siin euroliit või mingi somaalia. tule frikatill taevast alla ja löö teibaga maha.

(:)tabasin limase piraatkirjaniku otse teolt

piraatliteraat jäi vahele! kirjanik ruben varastas mult unikaalse, rakveres, vallikraavi tänaval disaintud türahiinlase, mis kuulub orgaaniliselt (:)teose kirjanike liit 1981. aasta seisuga - olulist, kooseisu. piraat pani selle oma lämiseva, aru ja otsata delfi loo pealkirjaks, puges veidekale nagu marutõbine kommnoor, osatas mind ja minu meediakunsti, ent ei julgenud kordagi mu nime nimetada. türa, nii röövis ta mult meeletu koguse meediapinda ja hulga väärtuslikke kontakte, mille olen juhmuse ja ebaõigluse vastu võideldes ausalt välja teeninud.

mida see ruben kardab? oleme koos joonud küll, ilma et ma ta habrast kolpa oleksin purustanud, mis muide ei olegi nii keeruline kui korra saapakontsaga, õigesse kohta muiduga... ruben on nagu sisikonna väljapunnitanud kommentaator, nuripidine I-kehvik, üks ei julge kuidagi oma nime kirjutada, ruben põeb ega julge minu nime suhu võtta, täditseb. täisväärtuslik ühiskonna liige kirjutab oma nime kirjatöö alla ja ütleb välja ka selle, kellest või millest ta kirjutab.

siin võib veideka ja runneli sõnamaagia õpetust uskuma jääda - minu nimi ja sõna on nii tugeva väega, et võivad tappa ja hävitada - nõrk ja loll ei suuda aga minu nime isegi mitte üles kirjutada. tõesti, tõesti, mind commander on ülim olend.

muide meenub üks lugu rubenist, juku kalle andmetel väitis ruben, et kivirähki rehepapp on halb ajalooline romaan, sest vanad eestlased ei söönud seepi.

(:)loomastumine on asjade loomulik käik

loomariigi väärika esindaja lutsu mälestuseks või kuidagi nii.
üritus - loomastumine on asjade loomulik käik -

kolmapa 9. aprillil LUTSU raamatukogus.
18.00 - 19.30
saalis

Loomastumine kui asjade loomulik käik
Kirjandusõhtu sarja Ji (Jumalikud ilmutused) autoritega.
Luulet loevad: Jürgen Rooste, Kaupo Meiel ja (:)kivisildnik
Kõnet peavad: andreas w, chaneldior ja (:)kivisildnik

(:)avalik meil merilyn mansonile

käisin eile su kontserdil, eestis, tead küll. Pettusin ja solvusin. Ma ei taha küll öelda, et olen pedeporno ekspert aga see sitane soome soenduspänd oli üle mõistuse halb. Siis sa veel jorutasid ega vedanud ennast lavale. Podagra vaevab või? Tervise eest tuleb paremini hoolt kanda. Söö sibulat ja kala. Muidugi oled sa staar, sinu maailmavaade on päev ja videod maailma parimad. Aga selliseid piinlikke kontserte ei tohi enam teha. Halvad lood, pikad pausid, pärast kolmandat lugu suri tempo ära. Kuhu sa ta matsid? Seekord annan veel andeks aga maailmatuuridega olgu nüüdsest lõpp. Me peame leidma mingi muu lahenduse.

(:)parteirotid väljusid kontrolli alt

Meie väga austatud suurparteid on ikka ilged munnid küll. Võtavad kahtlastelt või otse kuritegelikelt tüüpidelt pappi, topivad miljonid oma kontorisse ja maksvad eriteene eest eesti vabariigi kodakondsusega. Lehed kirjutavad, huvitav, kas meedia enam ei olegi parteilaste kontrolli all. Või on lehti majandavate parteilaste omakasu ikkagi suurem, kui parteiahnus? See on selge korruptsioon, partei aitab lehte, kaitseb lehte, ilmselt ka maksab lehele aga omanikud ja toimetajad sülitavad näkku. Reedavad. Raiuvad fekaali. Minu meelest ei ole ilus niimoodi käituda. Parteilased peavad jääma oma liistude juurde, see tähendab riigireetmise juurde. Partei ja riigi omanikke küll ära ja üles anda ei tohi. Nende peale ei tohi koputada, ei tohi anda vihjeid, ei tohi mainet kahjustada. Maadevahetamist ei tohi uurida. Lissaboni lepingut ei tohi torkida. Peremehele tuleb olla truu, muidu saad koerapiitsa. Kordan veelkord, munnid, jälgid türad, abimootoriga fallosed.

(:)rääkigem ka suurhooradest

Lugesin pildilehte kosmopolitään ja leidsin sealt umbes 60 liitsõna, mille esimene pool oli sõna “suur”. Muu hulgas olid ka mõisted “suurkuju” (nt ajaloos, kirjanduses), “suurmees” (Eesti kunsti suurmehi), “suurpere” (mitmest perekonnast koosnev ühise majapidamisega pere) ja “suurvaim” (geenius), kuid puudus mõiste “suurhoor”.

Minu arvates on meil maailmas palju naisi, kes vääriksid suurhoora aunimetust, kas või näiteks poliitikas ja kunstis. Kui mõnes suures peres (mitte suurperes) on neli-viis ja rohkemgi lapsprostituuti, kas siis nende laste ilmaletooja ei võiks kanda aunimetust suurhoor? Hakakem rääkima ka suurhooradest – nad on seda väärt!

(:) asmer - piloot või supinahk?

mida mu vanad kõrvad peavad kuulma. asmeripoiss tegi avalduse, et ta lõpetab vormelikarjääri, kui isa peaks suure spordi hüvanguks oma hüti panti panema. õige piloot müüb oma karvase vanaema maha, kui on vähegi lootust f1es starti pääseda. me kõik teame hästi, et summi müüs oma enese maja maha, et osta lonkava puusärgi mainega lotus kõhnade kannikate alla. tulemus on käes - mees on tuhandekordne ilmameister. asmeril pole piloodi hinge, temast ei saa asja. koduväiks paras mõnele koloosnikule. oleks see veel litsimaja, mis on talle südame külge kasvanud (ikkagi avaliku huvi objekt). vana asmeri majas pole sugugi lõbus, mis sellest hoida. mees oled sa üldse kuulnud midagi eneseohverdusest, jeesuse ristisurmast või ümberlõikamisest. vist ikka ei ole asmer õige piloot, supinahka ajab näost välja. tohutu pettumus kogu eesti rahvale. globaalne häbi peale selle.