(:)majandusprognoos=luul=paranoia=muulasitt

sotsiaalteadlased on ennast mõnusasti ämbripõhja kerra keeranud ja konutavad seal. paraku läheb mehikestel nüüd kitsaks, sest ruumi tuleb teha kõikvõimalikele eraalgatuslikele ja riiklikele majanduse käekäigu prognoosijatele, kes nagu me kõik väga hästi teame, ka kõige lihtsamaid asju ette ennustada ei suuda.

kunagi magati börsikrahh maha, siis ei suudetud hoomata kinnisvaramulli lõhkemist, nüüd üllatuvad majandusajud - ossa sa poiss - majandus ei kasvanudki. ma olen alati arvanud, et enamus inimesi on väga lollid aga äriahaid on natuke helgemad. sittagi, üks prügikala kõik.

mis teha, murdmaasuusataja vaimse potentsiga ilmselgeid asju ei näe, ei majanduses, ühiskonnas ega looduses. kui tahate teada, kuidas näeb välja vaimupimedus inimese kujul, vaadake eesti analüütikute grupiportreed.

(:)seksualistid = haiged inimesed

delfi vihjab võimalusele, et enamus seksualiste on haiged inimesed. loo pealkiri on seksuaaltervis sõltub haridusest, nagu me väga hästi teame, on ühiskonnas kõrgharidusega inimesi vähem kui keskharidusega inimesi ja formaalse haridusega isikute arv mõlemas kategoorias kasvab pidevalt, seoses hariduse kommertsialiseerumisega.

nii et hoidkem seksualistidest eemale, nad levitavad lollust ja haigusi. nagu me väga hästi teame on seks lollide põhiline meelelahutus. instinktiivne kiim ei vaja kultuuritausta, haridust ega mõistust. looma põhivarustusest piisab.

loomastumine on nii ehk teisiti haiglane, mõni tripper ees või taga. mesilaste ühiskond on paremini korraldatud kui inimeste oma, mesilasproletariaat on ülejõukäivast seksikohustuseset vabastatud ning pordu ja porriga tegelevad selleks volitatud isikud.

(:)literatuurse nomenklatuuri täielik kataloog

tervest mõistusest pakatav kaarel kressa arvutas kirjanduse listis välja, millised eesti kirjanikud on saanud kõige rohkem aurahasid, arvutuse aluseks on lutsu raamatukogu auhindade andmebaas, tulemus on siin:

Kross - 20x
Traat - 17x
Kõiv - 11x
Runnel - 10x
Luik - 8x
Niit, Kivirähk, Kaplinski, Krull, Tode/Õnnepalu koos - 7x
Unt, Mihkelson - 6x
Valton, Kaalep - 5x
Heinsaar, Rooste, Kareva, Tungal, Ehlvest - 4x


nagu näeme ei ole topis ei alverit, laabanit, vahingut, alliksaart, masingut,
lepikut ega isegi mitte juhan viidingut

sellest eest aga niit, kaalep ja tungal
tule till taevast alla

(:)maimik ilmselt pole munn

Peeter oleski kohta ma lihtsalt ei tea. Samas on võimalik teha mõningaid järeldusi lugedes Oleski kureeritud luterliku jõulujutuvõistluse zürii poolt kõrgelt hinnatud kirjatöid. Kogenud raadiopastorina jääb üle küll ainult sülitada ja ise üks vagajutukompendium kokku sättida. Kõva algus on tehtud, lubage esitleda, sigahea võistlustöö:


(:) jeesus koputab aknale

Kui Jeesus elaks täna, Tallinnas, ütleme Lasnamäel, kusagil Centrumi kandis, siis ärkaks ta täna hommikul T-särgis ja teksades, voodi ees maas, rämeda pohmakaga. Viimast õhtusöömaaega poleks Jeesusel kuigi lihtne meenutada.

Kui ta elaks Õismäe või Mustamäel oleks ta ehk veidi vähem ja palju kallimat solki endale sisse kallanud aga värinad oleks täpselt sama vastikud. Ka ta oleks täis kustud? Vaevalt. Ja kui olekski, mis siis, kõigil juhtub.

Nii Mooses, Budda kui Allah, tõmbaksid ennast tänapäeval rihmaks, sest see loll elu jooksutaks neil juhtmed kokku. Asjade ostmine, tööl roikumine, nõme meelelahutus, ei mingit perspektiivi ega vaheldust. Lame kapitalism, Viru keskus, reformierakond, materialismi apoteoos.

Kui Jeesus koputab täna mõnele Tallinna aknale, siis asub see aken kesklinnas, tõenäoliselt on see Armani või Bossi poe ees ning Jeesus koputab aknale betoonist prügikasti või sillutiskiviga. Koputab kogu südamest: mannekeen, mis on mul sinuga tegemist.

Aga Jeesus elab ju inimestes ka täna, isegi Tallinnas ja Narvas, mina usun, et Pronksöö mitme tuhande märatseja sees oli Jeesuse sisaldus umbes 1%, võib-olla isegi rohkem. Lihtne aritmeetika näitab, et kümned Jeesused koputasid sel õndsal ööl kümnetel akendele.

Kahetsusega pean ma tunnistame, et ma ei tunne endas Jeesuse kohalolu. Ehk on asi sellest, et mind ristis Jaan Jaani ja tema vägi ei ole piisavalt tugev. Või olen ma Jeesuse jaoks ebamugav eluruum – kas liiga kitsas, halva vaatega või ei sobi asukoht. Ka naabrid pole kiita. Ilmselt see ongi nii.

Loodan et jõulude ajal mu kahetsusväärne olukord muutub. Jõulud on imede aeg, seda ma usun. Ka jõuluilm meeldib mulle, eriti kui on lumi maas. See tekitab erilise tunde, jõuludepressiooni. Ma püüan ennast jõulude ajal kokku võtta, isegi kui Jeesus ei tule minu sisse.

Palve ja kontemplatsiooniga püüan keskendada oma mõtted ning peksta rahavahetajad välja Hasapangast, Ühisliisingust ja Endla teatrist. Minu jõud on nõder aga ma loodan, et Jeesus innustab ka teisi. Loodan et ajalehest on abi. See maailm on kuradist, kurat tuleb hävitada enda sees ja enda ümber. Jõul on lähedal. Amen.

(:) kivisildnik

(:)olesk kahjustab kiriku mainet?

Päris kindel ma ei ole aga pea võin küll anda. Küsimuse all on eesti evangeeles lutrliku kiriku jõulujutu võistlus. Lugesin luterlaste sõltumatut nädalalehte, leidsin jutuvõistluse kuulutuse, panin kohe jutu posti. Korras, siis küsiti postiaadressi ja saateti evengeelne kirikupiltidega kalender. Ilus. Vaatasin siis kiriku kodukat, võitjaid jutte üleval polnud, pannakse võrku reedel. ok. Samas selgus et zürii esimees on peeter olesk, kohe oleks võinud lehte panna, või ma oleks hakanud aega raiskama. Peeter olesk on ju saatana vaenlane, ei võtt meid KMSiga ülikooli usuteaduskonda, kuigi tegime sisseastumiseksamid ära. Mõlemad oleksime sisse saanud ja juhiksime praegu lutteri kirikut, mitte kirjanike liitu või meediasportlaste edetabelit. Meid karlaga kukutati välja oleski salanõu järgi, mille kohaselt tehti lisaks eksamitele veel vestlus ja kummalegi anti vestlusel kümnest punnist kas 2 või 1. Muide, see vestlus ei olnud algselt eksamiplaanis, see lisati sinna siis, kui eksamid olid tehtud. Ma küll ei usu, et kivirähk või õunapuu jõulujutu võistlusel osalesid, seega peaksin mina võitma. Aga see olesk, see prääksuv isik, rakendas kindlasti jälle genotsiidi ja inkvisatsiooni põhimõtteid ning asetas pjedestaalile midagi loetamatut. Reedel saate tulemusi võrrelda, panen oma jõulujutu plogisse ja kirik paneb oleski valiku võrku.

(:) kirjanik pääses kulka ekspertgruppi

üllatus, üllatus, seitsme igati toreda inimese hulgas, kes kirjanduse raha laiali jagama hakkavad on ka üks kirjanik - indrek hirv. mingist kallutatud või erapoolikust suhtumisest ei saa rääkida, kirjanikud moodustavad ekspertgrupis tühise vähemuse aga nad on siiski esindatud. samas loodan, et kirjanikud saavad 1/7 kirjandusrahast, ehk isegi natuke rohkem, sest kirjanike liiduga seotud rahvast ja asjatundlikku pealegi on õige mitu. üleüldiselt ja objektiivselt vaadates on aga tegu siiski päris torede ekspertgrupiga:


KIRJANDUSE SIHTKAPITAL
Indrek Hirv
Ilona Kivirähk
Janika Kronberg
Krista Ojasaar
Sirje Olesk
Signe Siim (pildil)
Mart Velsker

(:) tunnistan ausalt ingridi üles ja kõik teised ka, erutavate memuaaride II köide

ühesõnaga olid kaheksakümnendad, hall ja rõõmutu okupatsiooniaeg. tartu, te kujutate isegi ette. emajõgi, ajakirjandusõpingud, seltsimees uus loeb nõukogude grafomaania aluseid, seltsimees olesk prääksub lihtsalt igavusest, sekka muidugi ka mõni helgem hetk, ann malts või antiigi unt, ehk reet kaski, kes ei väsinud mind düsgraafia pärast alandamast. pole siis imestada, et lühikest aega pidasin haaremit, mis koosnes ernditult kursuseõdedest, kust neid muid naisi ikka võtta. oli neid kolm, neli või viis, enam ei mäleta. lugu algas mingis telepraktikumis, kus tuli suvalisi asju lindile jäädvustada. noored ei mõtle ju muust kui seksist, nii siis hakkasime tegema omaagsete filmide kavereid. oli selline film nagu saja aasta pärast mais, see rääkis viktor kingisepa elust, mina mängisin kingiseppa, sest ma olin üleni karva kasvanud, habeme pärast sain filmis peaosa, nahkmantel oli mul ka, võibolla sai see määravaks. lihtne oli mängida, ma ainult kas seisin või lamasin, teised mässasid kaametate ja heliga. mäletan kahte episoodi, ühes olin ma seotud ülikooli kohviku raudaia külge, milleks jumal seda ise teab. teine episood oli aga mahlakam, see kujutas viktor kingisepa haaremit, kingisepp vedeles maas ja tegi suitsu, kuruseõed tantsisid kõhutantsu, võimalik et nende hulgas oli ka ingrid, hilisem lähivälismaa. isegi warhol ei oleks võinud midagi uimasemat lavastada. sellega on minu pihtimuste ametlik osa lõppenud, paraku lõppes haaremiperiood koos võtteperioodiga. kahju.

(:) tunnistan ausalt ingridi üles, käisin temaga

oli mis oli, aga häbenema ma seda ei hakka, käisin ingrid tähismaaga (hilisem ingrid lähivälismaa) ühel kursusel, see oli tartus ja aasta oli siis 80+, ingrid oli siis ikka ulka noorem ja valitses karm okupatsioonireziim, preesnev oli juba surnd ja mingi loll kehtestas kuiva seduse, ime et see see aeg üldse üle elati, ma olin siis veel karsklane muidugi, nii et polnd hullu. selles mõttes, teisem mõttes aga oli asi ikkagi enam kui hull. ega siis peale nikkumine ja taksoviina muud meelelhutust ei olnudki. tartusse soome telekas ei paistnud. ma juba ütlesin et oli raske elu, tervise peale hakkas. täna pole aega pikemalt rääkida, homme kirjutan oma suhted ingridiga põhjalikult lahti. muide, ma ei mäleta, et ingrid oleks kunagi öelnud midagi, kui talt just ei küsitud.