reede, detsember 21, 2007

(:)maimik ilmselt pole munn










Peeter oleski kohta ma lihtsalt ei tea. Samas on võimalik teha mõningaid järeldusi lugedes Oleski kureeritud luterliku jõulujutuvõistluse zürii poolt kõrgelt hinnatud kirjatöid. Kogenud raadiopastorina jääb üle küll ainult sülitada ja ise üks vagajutukompendium kokku sättida. Kõva algus on tehtud, lubage esitleda, sigahea võistlustöö:


(:) jeesus koputab aknale

Kui Jeesus elaks täna, Tallinnas, ütleme Lasnamäel, kusagil Centrumi kandis, siis ärkaks ta täna hommikul T-särgis ja teksades, voodi ees maas, rämeda pohmakaga. Viimast õhtusöömaaega poleks Jeesusel kuigi lihtne meenutada.

Kui ta elaks Õismäe või Mustamäel oleks ta ehk veidi vähem ja palju kallimat solki endale sisse kallanud aga värinad oleks täpselt sama vastikud. Ka ta oleks täis kustud? Vaevalt. Ja kui olekski, mis siis, kõigil juhtub.

Nii Mooses, Budda kui Allah, tõmbaksid ennast tänapäeval rihmaks, sest see loll elu jooksutaks neil juhtmed kokku. Asjade ostmine, tööl roikumine, nõme meelelahutus, ei mingit perspektiivi ega vaheldust. Lame kapitalism, Viru keskus, reformierakond, materialismi apoteoos.

Kui Jeesus koputab täna mõnele Tallinna aknale, siis asub see aken kesklinnas, tõenäoliselt on see Armani või Bossi poe ees ning Jeesus koputab aknale betoonist prügikasti või sillutiskiviga. Koputab kogu südamest: mannekeen, mis on mul sinuga tegemist.

Aga Jeesus elab ju inimestes ka täna, isegi Tallinnas ja Narvas, mina usun, et Pronksöö mitme tuhande märatseja sees oli Jeesuse sisaldus umbes 1%, võib-olla isegi rohkem. Lihtne aritmeetika näitab, et kümned Jeesused koputasid sel õndsal ööl kümnetel akendele.

Kahetsusega pean ma tunnistame, et ma ei tunne endas Jeesuse kohalolu. Ehk on asi sellest, et mind ristis Jaan Jaani ja tema vägi ei ole piisavalt tugev. Või olen ma Jeesuse jaoks ebamugav eluruum – kas liiga kitsas, halva vaatega või ei sobi asukoht. Ka naabrid pole kiita. Ilmselt see ongi nii.

Loodan et jõulude ajal mu kahetsusväärne olukord muutub. Jõulud on imede aeg, seda ma usun. Ka jõuluilm meeldib mulle, eriti kui on lumi maas. See tekitab erilise tunde, jõuludepressiooni. Ma püüan ennast jõulude ajal kokku võtta, isegi kui Jeesus ei tule minu sisse.

Palve ja kontemplatsiooniga püüan keskendada oma mõtted ning peksta rahavahetajad välja Hasapangast, Ühisliisingust ja Endla teatrist. Minu jõud on nõder aga ma loodan, et Jeesus innustab ka teisi. Loodan et ajalehest on abi. See maailm on kuradist, kurat tuleb hävitada enda sees ja enda ümber. Jõul on lähedal. Amen.

(:) kivisildnik