reede, aprill 28, 2006

(:) tänases sirbis

1
kirjutan sellest kuidas
Kirjanikud said jälle vasta mune
http://www.sirp.ee/index.php?option=content&task=view&id=3866

Miks riik on selline munn, et ei suuda ise midagi kirjastada ja
laseb kaupmeestel oma kirjanikke lüpsta ja
nagu härgi suvalise ärivankri ette rakendada?

2
Manifetiš! räägib tartu manifestinäitusest
http://www.sirp.ee/index.php?option=content&task=view&id=3856

Vastandumine katalüüsi eesmärgil läbib Sven Kivisildniku
allkirjaga tekste (“Lüliti manifest”, “Hüübinud vere manifest”).
(ka lüliti Mid kannavad sama allkirja)

3
Jaakko Hallas kirjutab:
http://www.sirp.ee/index.php?option=content&task=view&id=3869

Raul Meele ja Kivisildniku kaeblemisi olen lugenud.
Meel mõjub oma enesekesksuses eriti halekoomiliselt.

See, et Meelt ja Kivisildnikku pole alati toetuse vääriliseks peetud,
on õige otsus: nende loomingus leidub kõlbeliselt sante “taieseid”,
mis on haavanud paljusid inimesi.

4
Krista Kaer õiendab vanu arveid:
http://www.sirp.ee/index.php?option=content&task=view&id=3868

Sellessamas eris kirjutab Arvo Valton, et ta on vabadusajal
vaid väheste oma raamatute eest honorari saanud ning sedagi nadilt;
Kivisildnik kirub, et kirjanikele ei maksta üldse midagi.
On see adekvaatne pilt? Kuidas hinnata me kirjanike tänaseid honorare
(näiteks korrelatsioonis nende loodu tasemega)?

(:)
kokkuvõte
sirp annab selgelt mõista et
olen samasugune tropp nagu
valton või meel

a kesse hallas sihuke üldse on
tuleb alles väljaselgitada

3 kommentaari:

Ulmeguru ütles ...

Ei ole tropp, vä..?

See kataloogi jutt oli muidugi õige... kui palju on ilmunud asjalikke raamatuid, millest pole piuksigi tehtud... mõne juhul teatab veel kultuuritoimetaja, et «meie lugejat see ei huvita»... samas miski kataloogikirjastaja ees lömitavad kõik... pole vist lehte, kus sellest ei kirjutata...

Jaakko Hallas
Tore, kui inimene saab pühast vaimust elatud, müts maha mehe ees. Samas ei saa ma näiteks aru, et mille eest ta seda kirjasõna ostab? Raamatud/ajakirjad on üks kallimaid asju toidu kõrval. Vanemal inimesel on muidugi kergem, sest tal on peavari jne. juba olemas. Tahaks näha, kuidas käitub pank kirjanikuga, kes läheb eluasemelaenu küsima? Ah, tegelikult Hallas ei saa (või ei taha saada) aru, et jutt ei käi prassimisest... jutt käib siiski sellest, et saaks miski elatusmiinimumi kätte...

Raisk just eile sattusin jälle telekat klõpsides selle peale, et kusagil seletati, kuidas EbW-s kultuur mühinal õitseb... milline absurdne ja ebateaduslik fantastika.

Selles toimetajate loos oli kõikse jaburam kirjastuse Pegasus esindaja jutt. Mõisnik ja Kaer vähemasti ei väitnud, et kõik on korras... Samas ei suvatse näiteks Pegasus tõlkijatele küll kordustrüki puhul maksta. Ja kui aus olla, siis hämmastas mind ka Varraku leping, kus polnud kirjas ühtegi maksetähtaega!!! Jutt kokkuleppest autori/tõlkijaga on muidugi ilus... reaalsuses tähendab see, et kas lepid kirjastuse tingimustega kokku, või kokkulepet ei toimu...

ilves@metsas.ee ütles ...

kuidas põhiseaduse autoriõigustega on? millegipärast kangastub, et kui see kirjastada odavalt, pehmel paberil ja rullina, oleks üldine halvakspanu jälle käes.

kivisildnik ütles ...

riik kohtu alla, et ei loo kirjanikele töötingimusi