okupatsioonimuuseum 2

käisin nädalavahetusel kumus
tohutu ruumipuudus
ja piinlik ülerahvastus

kaks köölerit üksteise seljas
pildid üldse neljas reas
hingamisruumi pole kopika eest
kohvik tikutoosi suurune
ja punnis täis

järjekord oli heaks lisaks
nõuka saasta väljapanekule

popslik ja nõme
aga kõige hullem
on see et tegu on
okupatsioonimuuseumiga
kogu ekspositsioon räägib sellest
kuidas me oleme võõra
mõtteviisi omaks võtnud

ise ja rõõmuga

kord pärdi
kord baruto kord
karmen kassi kombel

piinlik
kultuuriimperialismi järjekordne võit
5. korruse euroinstallatsiooni sitt
on mulle kama

aga omade inimeste
ajupehmenemist vaadates
hakkab süda läikima

andersonil oli õigus
kirjaoskamatuse paraad

ainsad helged hetked oli
okupatsiooniaegne formalism
hoia avangardist vaka all
ja tuleb mitte nagu see
mandunud kunst 5. korrusel

ma küsin
kus on ülbus
kus on jultumus
kus on püha seakeeramine (:)