(:)ehe inimröövi kogemus

tahad teravaid
elamusi? mis ah?
sitta sa tahad

huvitav miks
röövitud teevad
sellist naljakat
häält: JABPGLIK

(:)comin soon 73 000 töötut

huvitav, kas eestis lähitulevikus üldse veel mõni normaalne inimene on? riskigrupid vohavad. aidsiaigeid on leegion, smslaenurorjasid 60 000, kasiinosõltlasi 20 000, süstijaid ahve on ka terve kari, ei hakka siin üles lugema kõiki perverte, sektante, investoreid ja vändravalisid. kindel on see, et normaalsete inimeste read hõrenevad peagi tunduvalt.

60 000 smslaenuorjale tuleb peagi ja jõudsalt lisa, osundan: Töötukassa riskiprognoosi kohaselt peavad töötajad majanduslanguse korral hakkama palgast maksma praeguse 0,6-protsendise maksumäära asemel 1,6 protsenti. Kriisiolukord, mida töötukassa oma kõige mustemates unenägudes ette näeb, põhineb IMF-i riskiprognoosil 2010. aastaks: töötuse määr tõuseb 10,5 protsendini ja töötute arv siis vastavalt 73 000 inimeseni.

“Maksumäärasid on vaja tõsta riskistsenaariumi rakendumisel 2010. aastal,” selgitas töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel. Tsitaadi lõpp. Kuidas ta oma vastutusalasse laekunud rahade kasvatamisega hakkama saab, sellest Paavel millegipärast rääkida ei taha.

(:)orienteerud tegelikkuses või ei?

lihtne küsimus, lihtne vastus. kui suudad praegu välja arvutada kui palju maksab masinatäie pesu pesemine: vesi, elekter, kodukeemia, amortisatsioon jms - siis orienterud, kui jääd vastuse võlgu - siis ei orienteeru. juhul kui te ei tea vastust aga oskate protsentülesannet lahendada, ei ole süüdi teie matemaatilised võimed. veel üks asi, kui täheldad pesumasina läheduses kõige enam reklaamitud pesipulbrit/lima siis võid langetada ka otsuse iseseisva mõtlemise ja manipuleeritavuse küsimustes. tänane kokkupuude tegelikkusega on lõppenud. üldjuhul krahhiga.

(:) tä­dis­tu, pe­des­tu või pä­tis­tu

väga kena eplist, et nad alustasid mu 25dal mõttes ilmuva essee reklaamikampaaniat. essee nimi on (:)tä­dis­tu, pe­des­tu või pä­tis­tu ja see räägib lihtsatest ent piinlikest asjadest ühiskonnas ja genofondis. see on järjekordne peatükk mu feminismiuuringutes.

tekstinäide: Mees­te gee­nid on hä­vi­ta­tud. Al­lesjää­nud gee­ni­de­le po­le aga tä­nap­äe­va maail­mas koh­ta. Po­le enam vii­kin­giaeg, kus on tar­vis täie­ga sil­ma­de va­he­le va­la­da, ise­gi Si­nimä­ge­de pa­re­mad päe­vad on möö­das. Pa­ra­ku on ka mig­ran­did täies­ti al­la käi­nud, mä­le­ta­te se­da pronk­siöö mä­rat­se­jat, Lib­res­si pa­ki­ga van­daa­li? Tüüpi­li­ne.

Maailm on hu­kas, võta­me või oda­vis­ka­ja Vär­ni­ku – ee­malt vaa­da­tes ehe kir­ven­äo­ga Võru trak­to­rist, aga kui te­ma jut­tu kuu­la­ma jääd, võid näok­ree­mi­de as­jus pal­ju tar­ge­maks saa­da. Me­hed pea­vad tä­nap­äe­va ühis­kon­nas te­ge­ma kõige alan­da­va­maid ja mus­te­maid töid, sest kõrg­koo­li­des­se po­le neil as­ja.

Täispikkuses artiklit lugege reedel ilmuvast Eesti Päevalehe ühiskondlik-poliitilisest lisast Möte.

(:)vali mind aasta mürkmaoks

slõ valib parasviisi kõige teravama keelega kaalikat - vali mind. konkurents on kõva: oja pets, mart juur, vahur kersna, urmas ott, hannes võrno, kerttu rakke, kadri kõusaar, linnar priimägi, vaiko eplik, kristiina heinmets, liis lass, katrina padar, jaan värdjas kundla, rein lang, vello orumets?, mihkel raud, jüri mõis, edgar savisaar heimar lenk. valimistel olgu teil abiks kindel teadmine, et ekspress valis mu kõige vägivaldsemaks eesti kirjanikus ja meediaeetikud menetlevad mind söögi alla ja peale.

(:)tabasin limase piraatkirjaniku otse teolt

piraatliteraat jäi vahele! kirjanik ruben varastas mult unikaalse, rakveres, vallikraavi tänaval disaintud türahiinlase, mis kuulub orgaaniliselt (:)teose kirjanike liit 1981. aasta seisuga - olulist, kooseisu. piraat pani selle oma lämiseva, aru ja otsata delfi loo pealkirjaks, puges veidekale nagu marutõbine kommnoor, osatas mind ja minu meediakunsti, ent ei julgenud kordagi mu nime nimetada. türa, nii röövis ta mult meeletu koguse meediapinda ja hulga väärtuslikke kontakte, mille olen juhmuse ja ebaõigluse vastu võideldes ausalt välja teeninud.

mida see ruben kardab? oleme koos joonud küll, ilma et ma ta habrast kolpa oleksin purustanud, mis muide ei olegi nii keeruline kui korra saapakontsaga, õigesse kohta muiduga... ruben on nagu sisikonna väljapunnitanud kommentaator, nuripidine I-kehvik, üks ei julge kuidagi oma nime kirjutada, ruben põeb ega julge minu nime suhu võtta, täditseb. täisväärtuslik ühiskonna liige kirjutab oma nime kirjatöö alla ja ütleb välja ka selle, kellest või millest ta kirjutab.

siin võib veideka ja runneli sõnamaagia õpetust uskuma jääda - minu nimi ja sõna on nii tugeva väega, et võivad tappa ja hävitada - nõrk ja loll ei suuda aga minu nime isegi mitte üles kirjutada. tõesti, tõesti, mind commander on ülim olend.

muide meenub üks lugu rubenist, juku kalle andmetel väitis ruben, et kivirähki rehepapp on halb ajalooline romaan, sest vanad eestlased ei söönud seepi.

(:)taas pääses roolijoodik eluga

kaua me kannatame kobakäppadest politseinike möödalaske, kurat küll, relv on, padrunipide on punnis ja ikka ei saa kihutavale roolijoodikule uba silmadevahele sättida. käsi väriseb va? siiski hakkavad asjad vaikselt paremuse poole liikuma, vähemalt üks roolijoodiku saasajooksik sai selja veriseks. ega siin muu ei aita kui koha peal maha lasta, paar surnud varest teiste linnukeste hirmutamiseks üles riputada ja kogu lugu. enne need roolijoodikumunnid oma seatempe ei lõpeta. surmahirm ehk hoiab lakardi roolist eemal. tuld, raisk, siin pole midagi hellitada. politseinikule preemiat ja turismireis soojale maale. kui muidu ei saa, korjame rahvaaalgatuse korras raha ja saadame tõsise tegija saamoa saarele. kord olgu majas.

(:)eesti proletariaadi atlas

pärnu postimees, peaks täitsa lugema, kirjutab kindlasti midagi keskerakondlikust anaalist aga mulle pakub võrdset huvi kirjandus nii oleni ainult kaupo meieli inteka läbi töötanud, kaupo valgustab eeti proletariaadi atlase kulissitaguseid; päevaleht tegelab aga väga mõnusas toonis pehme mandumise triloogiaga, osundan: “Aga armastust ei tulnud Vargamäele,” tuletab Rooste meelde. “Ma ei saa absoluutselt aru, et olen räige m***,” nendib Chaneldior. “Mida hakata peale mõistusega, ma tõesti ei tea,” ütleb Andreas W. Keegi ei ole öelnud, et pehme mandumine peaks olema valutu.

muide, järgmise kontserdi annam laupa jõgeval, alveri muuseumis, õpetajatest publikule

(:)nägin unes laine jänest

hommikul ärkasin õudusest värisedes. nägin unes, et kondasin andreas w seltsi mööda mingeid kitsaid ja pimedaid koopaid, loogiline - oleme vanad ADD mängijad aga siis kargas kusagilt välja laine jänes ja virutas andreasele laujupiga vastu pead. laud oli lühike ja lai, nii meeter korda kolmkend senti ja poolteist tolli paks. vastu hakata ei saanud, jänes oli meile ilmselt enne paralüüsi peale pannud. valas andreasele kolaka ära ja kukkus siis mind materdama. jube valus oli. neljanda viienda litri peale ärkasin üles. peab tunnistama, et laine oli laua kasutamises osav nagu mõni kösterkoolmeister, kes on sadu pühapäevakooli õpilasi piibliga vigaseks löönud. tundus, et laud oli kas jalaka või vahtra puust. ei tea mida see peaks tähendama?

(:)minett - mureliku suuga

Igaüks juba mureliku suuga minetti ei tee. kirjutab "Eesti elulugude" suurmeister Kaupo Meiel tänases PPostimehes. Nüüd on mul ka elulugu mis isegi kadedaks võib teha. Mõõdu järgi õmmeldud. Seda esiteks, teiseks annab teletaibu sven teada, et sel nädalal olen ma unelmate meeskonna kapten - ss hundisilma legendaarne kesktormaja eimar lenk - teie teenistuses.

(:)rääkigem ka suurhooradest

Lugesin pildilehte kosmopolitään ja leidsin sealt umbes 60 liitsõna, mille esimene pool oli sõna “suur”. Muu hulgas olid ka mõisted “suurkuju” (nt ajaloos, kirjanduses), “suurmees” (Eesti kunsti suurmehi), “suurpere” (mitmest perekonnast koosnev ühise majapidamisega pere) ja “suurvaim” (geenius), kuid puudus mõiste “suurhoor”.

Minu arvates on meil maailmas palju naisi, kes vääriksid suurhoora aunimetust, kas või näiteks poliitikas ja kunstis. Kui mõnes suures peres (mitte suurperes) on neli-viis ja rohkemgi lapsprostituuti, kas siis nende laste ilmaletooja ei võiks kanda aunimetust suurhoor? Hakakem rääkima ka suurhooradest – nad on seda väärt!

(:) avalik hukkamine kell 14.00-15.00

Täna Ignar Fjuki saates kell kaks läbi viis minti kavatsen ma õigustada ja ülistada korruptsiooni, tõrjutust, korporatiivsust ja muu sellist paska. Asjalikku juttu räägib Kaja Kärner, otsustasin reeta inimliigi ja asuda kommertskultuuri, müüdavate demokraatide ja nende ahvide poole, kes etvs armaani saateid toodavad ja nende selja taha, kes seda kõige alatumat lima anaaltappi kohendades naudivad. Mina pikka juttu ei aja, löön ühiskonnale noakese seljakesse. Eks see sitane ühiskond ole seda nuga juba õige pikalt kerjanud ka. Lõpuks saab suu puhtaks rääkida. Enne piinamine, siis hukkamine.