esmaspäev, detsember 10, 2007

(:) volkonski ja pohla "SÕJAS JA RAHUS"







sõja ja rahu lavastus võtab kuju. vadi pani asjad paika. peaosas on taavi eelmaa, see tähendab et ta mängib sõda. rahu kandvas rollis alandab de nirot peeter volkonski, mirtel pohla peab seekord leppima meeskõrvalosatäitja rolliga, ta mängib kivisildnikku. toompere noorem on kuningas lear rollis, toomas lõhmuste hamlet on üks mu isiklikke lemmikuid, kalmetile ei jäänud muud rolli kui jeesus kristus. kõik ei saa olla peaosas.

plaadil sellised asjad, sellises järjekorras, sellises esituses; numbridon tootmise jaoks

1 kivisildnik - 1 harmsil on

sõda

volkonski – 32 sõda on alles noor
toompere – 9 laena kirvest
kalmet – 34 poeem putinile
volkonski – 33 rakendussemiootika, 31 põleb kirik
toompere – 13 ajame vilja minema
pohla – 4 heli lääts
eelmaa – 21 mure, et meie suuri surnuid, 22 muide, väikestele surnutele
lõhmuste – 25 palun üks väike maailmalõpp

toompere – 15 andke süütus tagasi

ja

lõhmuste – 29 kohe kui liivile tundus
pohla – 5 põis ei põle ära
toompere – 12 mina pean, kõik need
eelmaa – 20 väinamöinen

toompere – 15 andke süütus tagasi

rahu

lõhmuste – 27 pehmed ja karvased asjad
pohla – 3 lihtsad lood
lõhmuste – 26 kui inimene oleks
eelmaa – lastehaigla toetuseks,
toompere – 11 türastand kindlustaja
pohla – 6 enam pole silda vaja
toompere – 14 surm, maksmata arve
eelmaa - 24 oidipus
lõhmuste – 28 rummitarkusest
pohla – 7 kus lagi
kivisildnik – 2 witkin pärnus
volkonski – 30 selline jutt, labidamehed
pohla – 8 kuus miljardit

toompere – 15 andke süütus tagasi

bonus track – jan kaus, väinamöinen

laupäev, detsember 08, 2007

(:) kirjandusajalugu - tehtud


























eile tõime andresega (sama andres, kes kujundas FSi valgete kaantega raamatu) pajoprondist (sama pajo kes tootis tali valla ametliku ajaloo eksklusiivse köie)ära esimese kasti (:)SUMO (sama kogu, milles räägitake siis, kui mõeldake eesti haikut). ilus raamat, ehtne paber, korralik töö - head lugemist.

reede, detsember 07, 2007

(:) raadiopastori debüüt R2 kell 13.40










Täna tuleb eetrisse uus suur tootegrupp – (:) kivisildniku jutlused – raadio 2 lainepikkusel kell 13.40, kui allah tahab, siis hakkan jutlustama igal reedel samal ajal. Meie väikeses paljukannatnud vabariigis on sitaks kõikvõimalikke vangla-, kooli-, sõjaväe ja riigikogu jutlustajaid. Normaalsele inimesele aga ei tee keegi avalikõiguslikus ruumis misjonitööd, ei toimeta hingehoidu ega ähvarda põrgu ja kuraditega. Kuhu me niimoodi välja jõuame. Võimalusi on kaks – kas rahvaliitu või viru keskusse.

(:) avalik hukkamine kell 14.00-15.00







Täna Ignar Fjuki saates kell kaks läbi viis minti kavatsen ma õigustada ja ülistada korruptsiooni, tõrjutust, korporatiivsust ja muu sellist paska. Asjalikku juttu räägib Kaja Kärner, otsustasin reeta inimliigi ja asuda kommertskultuuri, müüdavate demokraatide ja nende ahvide poole, kes etvs armaani saateid toodavad ja nende selja taha, kes seda kõige alatumat lima anaaltappi kohendades naudivad. Mina pikka juttu ei aja, löön ühiskonnale noakese seljakesse. Eks see sitane ühiskond ole seda nuga juba õige pikalt kerjanud ka. Lõpuks saab suu puhtaks rääkida. Enne piinamine, siis hukkamine.

(:) tarkus lühendab eluiga, teeb vaseks ja õnnetuks










Äsja see oli kui avaldati uuringutulemused, mille kohaselt on eesti õpilased maailmas kõige targemad. Kas see hiilgav tulemus on saavutatud tänu migrandihordidele või vastupidi, jäägu sotsiaalteadlaste arutada. Sams on alust arvata, et pärst kooli lõpetamist tarkus kas hajub, transformeerub või rakendatakse seda ainult aidsi saamiseks, liikluseeskirjade rikkumiseks, korrumpeerumiseks või teleka vaatamiseks ja telefonilaenu võtmiseks. Tühi on see meie tarkus, kasu ei ole tast midagi. Ütleme nii, et kuigi tarkus lühendab eluiga ja põhjustab aidsiepideemiat – ei tapa ta sind siiski kohe ära. Et tarkus õnnetuks ja haigeks ja vaeseks teeb, see on aju pimedam pool. Ja seda tõestavad kõik muud uuringud.

neljapäev, detsember 06, 2007

(:) I`LL GO TO PORNCAMP










lugupeetavad, üks huvitav diskussssiooooni teema. blog.tr.ee edetabelis käib tuim müügitöö, pännerisitt ripub üleval. küsimus asjakohane - kuidas me raha jagame? kes rahast huvituvad pangu ennast kommidesse kirja. mina olen igal juhul käsi. nii lihtne see rikastumine ongi, klots vedeleb maas. muide ma ei kavatse selle roobi peale astuda, ei soovita teil ka.

(:) kadestage surelikud - disainkirst










kunagi töötas kõrgelaubaline disainileht RUUM mulle välja eksklusiivse puusärgi. tea kas lähebi vaja aga meie kultuuris on kõngemiseks valmitumine pea sama tähtsal kohal kui anaalseks. eesti disain on muidugi üle prahi aga neegritele jääme vähemalt surnukirstude osas alla. igal juhul väljasuremise teeb see tõsiasi tunduvalt valutumaks.

(:) reiljan - oleme sulle vääriline vahetus








kui veel on õigust maa peal, siis pannakse maapoliitikud vangi, eesotsas villu reiljani ja muude maavahetajate ja -pilastajatega. muide rukilill on ladina keeli centaurea cyanus tõlgituna purple midget - pedekääbus. kes peaks aga maapiirkondades haigutava vaimse ja moraalse kuristiku täitma? ma arvan et kirjanikud - neil pole midagi varasrada ega kedagi reeta. olen valmis villu tsiibi, korteri, palga ja esinduskulude eest võrumaa metsadesse asumisele minema. vastu võtan ainult sularaha.

(:) ori pole agent ega luuraja









Ori on ori. Lehed kirjutavad suure küsimärgiga et villu reiljan võis olla kinnisvaragrupeeringu merko agent. Milleks küsimärk? Miks agent? Ja miks ainult reiljan oma kaasosalistega? Kõik poliitikud on oma rahastajate orjad. Absoluutselt kõik. Oravad, ninasarvikud, sotsid ja ülejäänud tropid. Keegi ei investeeriks poliitikasse miljoneid, kui ta ei saaks pärast valimisi miljardeid varastada.

Villu reiljan ei ole erand eesti ega lääne demokraatias. Ta on ori. Kõige tavalisem labane ori, kes müüs ennast Toomas Annusele, küsimärki pole vaja, maadevahetus hajutab kõik küsimärgid. Ori on madal olend, agent aga kõrgem olend, agent peab mõtlema, ori täidab ainult käsku. Villu pole agentuuri tööks võimeline, isegi mitte modelliagentuuris.

Villu rida on teha mis kästakse ja see ma kordan on orjarida. Mis mind aga eriti rõõmsaks teeb, on see, et merkod maksavad ju kõigile parteidele. Igaks juhuks, mine tea misike ori gladiaatoritevõitluse võidab. Gladiaatorite omavaheline andmine aga on läinud nii kaugele, et isandad on kapo lõvide ette heidetud. Oh seda nalja naljakest. Aga eks ameerika isanda ole öelnud läti vasallidele, et valige – kas korrumpeerute meiega võid tibladega. Läti valitsus valis hollivuudi glamuuri, tundub, et ka meie omad ei suuda kremlile truuks jääda.

Seda neile muidugi ei andestata.

(:)ETV/EPL võrdlev analüüs









Tulevad tulevad, sitt ja kusi mõlemad, ütles ahto muld kord ühte väga halba raamatut arvustades. Samad sõnad avalik õigusliku pealtnägija eilse saate kokkuvõtteks. Olgu pealegi, krisnatiite kogudus on vargapesa aga nad vähemalt ei aja usuullikeste ja riigi rahakotti segamini. Mida teeb aga eesti lutteri kirik, õigemini m ida laseb riik selle ketserite kambal korda saata. Eesti riigi juubelil hakkavad pappid viirukipanniga vehkima, segast peksma ja lasevad põhiseaduse peale kuldset vihma sadada. Pindu pealtnägija näeb aga palki ei mäe.

Eriti haige oli aga saatelõik hilbukaupmees armaanist? Oli see nüüd kultuur või poliitika, mine võta kinni aga juttu tast tehti ja mitte mähe. Vastuseks plogija küsimusele kas meelelahutus on kultuur võime öelda et avalik õigusliku kanali jaoks on ka kõige rämedam kommerts kultuur. Samas kadund kersna promos ETVs aastaid fila kodinaid, miks mitte vahel ka taset näidata, ehk on reitingule hea.

Kokkuvõte – etvl ja eplil pole mingit vahet. Üks saadab nobeli kirjanduspreemia tseremoonia ajal reporteri madonna lasteraamatu esika afterpardile, teine teeb maksumaksaja raha eest armaanile pooletunnise reklaamiklpi. Tulevad, tulevad…

(:) kui päev algab hommikuga










On päev rikutud. Tean seda omast käest. Kunagi olin ma veel noor ja hulljulge ning hoidsin töö, õpingute ja sõjaväe eest kõrvale. Ilus aeg oli, magasin lõunani välja ja tundsin ennast valge inimesena. Nüüd kus tervis sisepagulase stressiküllasele elule enam vastu ei pea, olen sunnitud kontoriidülli ja kommertsromantikat leivaks ja raamatuteks transformeerima.

Hommikud on proletariaadi probleem, proletariaadi probleemide ületamiseks on kaks vahendit: esiteks NAKi väike pornoraamat, teiseks MAO ZEDONGI tarkuseraamat. Kõik pole veel kadunud. Nagu ütleb SUUR TÜÜRIMEES luuletuses „Rahvavabastusarmee vallutab Nankingi“:

Kuid inimmaailm on muutlik,
mered muutuvad
mooruspuuväljadeks.

(:)
mõttel on jumet
kui oled suur tüürimees
charoni venes

kolmapäev, detsember 05, 2007

(:) ingrid ja kroonika lahutavad











lipud pooles mastis. populaarset meditsiiniajakirja tabas ajaloo kõige valusam löök. kirglik suhe ja harmooniline kooselu läksid sujuvalt higiseks lahutuseks üle. ingrid läheb ära või siis aeti ära, sellest sopalehed täna veel vikivad. igal juhul õnnitlused I+I mainekujundusettevõttele, loodetavasti pole masiivne paljastuste pilv asjat õhku loobitud. ehk uued kollektiivid enne mõtlevad kui leivad eesti sopakirjanduse kõige enam põlatud tädikesega ühte kappi panevad. igal juhul võiksid mõelda. ehk ongi plogindusel suurem jõud kui me ette oskame kujutada. loodame et ingridit ootab kusine tulevik, selline mida kurjale tatikale ennustas tark vesipruul.

(:) sõimuplogide küündimatusest lühidalt










Sel nädalal olen üritanud lugeda õige mitut plogikirutist, mis räägivad sellest, et plogia see on lits, plogia see võiks ennast ära tappa, või et see plogija magab muulaga või siiliga. Pole olnud võimalik süveneda. Miks? Piinlikult halvasti kirjutatud. Vanasti ma üritasin lugeda sõimavaid kommentaare päevalehtedest, delfit ja mujalt, enam ma seda ei tee – eesti sõimutase on veel palju abitum kui poliitikute kõned. Kunagi mõtlesin, et alguse asi, harjutavad ja saavutavad kunagi taseme. Aastad on lennanud, sõim on ikka lapsekingades. Raiskadele on vist koolitust vaja, mingi peepvainumoodi siga, peaks amatöörsõimajad oma hoole alla võtma. Sõimu tase on olematu. Pole loovust, pole hinge, pole originaalseid lahendusi. Nüri rutiin tapab meie sõimuplogindust ja üldse karvasemat väljendust. Kahju, see diskrimineerib vahetut ja spontaanset tundeavaldust kui sellist. Olukord peab muutuma.

(:) mongolid rüüstavad raadiojaamu










kivisildniku positiivne programm on saavutanud märgatavat sõjalist edu. positsioonid vikerraadios on hästi kindlustatud, moraal on kõrge, reservid ammendamatud – on aeg hõivata järgmine strateegiliselt tähtis sõlmpunkt meediamaastikul. üks õige magus raadiojaam langeb reedel, täpse kellaaja annan teada. turule paisatakse uus iganädalane raadiokolumn (:)kivisildniku jutlused, mis on pühendatud püsiväärtustele ja tegeleb eestis rahu, demokraatia ja lääne kultuuri püsiväärtuste propageerimisega.

(:) eesti maine? millest jutt käib?










Siim kallas halab eesti maine pärast, mida langetavad distsiplineerimatud analüütikud, kes kirjutavad. Sest on komme kirjutada. Rootsi pankurid ei puutuks nagu kuidagi asjasse ja lollid ning saamatud eesti poliitikud, kes moodustavad sisuliselt rootsi pankade avaliku halduse osakonna. Selle osakonna töö on kasu erastamine ja kahjumi ühiskonnastamine. Kui poolpimedatele analüütikutele hakkab tunneli otsast perse paistma, mis igale tavalisele inimesele on ammu selge, kas siis kinnisvara krahhi visuaali vaadates või riiki laekuvate laenurahade voogude kokkukuivamist jälgides, vot siis hakkavad siim kallased halama. Maine, maine, maine. Ära lase pankurimunnidel riiki persse keerata, siis on ka riigi maike ok. Aga seni kuni meie poliitikutele A ja O globaalküla kurnajate huvid, ei saa meil olla riiki, selle mainest rääkimata.

(:) korraks buratiino - surmani buratiino








otsustasin teha oma piinadele lõpu teleka vaatamise läbi, see juhtus eile õhtul, teleka pult tundus üle tüki aja käes hoides midagi väga eksootilist. parajasti näidati riskikullerit, eks ta ole, automaatselt valisin 53. kanali, kuhu on instaleerunud tiskaveri tsivilisatsioon, väga seff saade oli andide atlantisest. kunagi võõrdusin ajaloo ja dokfilmikanalitest, sest 80% kogu inimkonna ajaloost ja kultuurist osutus holokaustiks. tsivilisatsioon on õnneks veidi vähem kultuurikanal, saab vaadata egiptuse ja kesk ameerika asju, millest õrna aimugi ei olnu. muide, viietuhane aasta vanustel egiptuse muumiatel olid kokalehed hauapanuseks, kusjuures pidi olema raudpolt kindel, et see malts kasvas siis ainult ameerikas. võimalik et egiptus oli guatemaala asumaa, nagu ka muud tsivilisatsiooni hällid. igal juhul vaatan ülehomme jälle telekat, siis on kristallkolpade koobas teemaks. hakkan vaikselt mõistma, miks teleka ees kokat juuakse.

teisipäev, detsember 04, 2007

(:) kuidas plogisse investeerida











ikka ja jälle võetakse üles tühi jutt sellest kuidas plogiga raha teenida, keda huvitab. ma võin ka rääkida sellest, kuidas genitaalidega raha teenida aga ma ei tee seda. ma olen korralik inimene ja eeldan ka lugejalt teatavaid moraalseid tõekspidamisi. mul on teine stiil, mulle meeldib plogisse investeerida, teisti öeldes plogi peale raha kulutada. kuidas seda teha tahate teada? miks seda teha? need on lihtsad küsimused, millele päevaleht vastata ei oska. kui te olete tähele pannud, siis raha raiskamine on oluliselt meeldivam tegevus kui selle teenimine. priiskamine loob elukvaliteedi, teenimine hävitab selle. plogimine on minu jaoks esteetiline toiming, tegu on eneseväljendusega. ma otse naudin positiivsete emotsioonide jagamist aga ma ei saa seda teha koormahobuse meeleolus, siit ka minu pillav plogistiil. räägin sellest lähemalt. lamad vannis, räme õunamärgiga läpakas vettib kõhul, vasakus käes on anna kavani kolme tonnine esitrükk (hind naelas) paremas käes veneetsia klaasist pokaal kusega – selle viskad teenri pihta, kui ta eksitab sind haiku komponeerimise juures. lappad vahuse käega kavani, kõiksust haarab inspiratsioon, pokaal lendab, anna ujub, hetkega on haiku üles riputatud, see läpakas pole asjata elanud. ringutad mõnuga, tõused ja kolid sitale.

(:)
all stars taeva all
kõigi võimaluste maal
both stars hotellis


PS
vaata peeglisse
meeleolu loomine
käib sul üle jõu

(:) eesti luule kaotatud sõda










öö läbi kirjutasin vikerkaare tellimusel esseed - eesti luule kaotatud sõda - siit tuleb tekstinäide: Eesti luule on nagu Hitleri punker sõja viimastel kuudel, ainult selle väikese vahega, et asjad on läinud palju halvemini. Kolmandas Riigis on võimu haaranud lesbiline kommuun Eva Brauni ja proua Goebbelsi isikus, uue türannia siseringi kuuluvad veel pooltosinat alaealist Goebbelsit ja mõned hämarate tõutunnustega lemmikloomad.

Füürer, Himmler ja vana Goebbels koos parteieliidi, SSi isikkoosseisu, Gestapo ja kindralstaabiga on pikkade küünte ööl mõrvatud. Vanaeided, hitlerjugend, invaliidid, kroonilise laksu alla kannatav SA ja suvalised aaria beibed koostöös fašismivangide hordiga on üleöö tapnud kuuskümmend miljonit inimest. Süütuid ja mõrvareid, kõiki läbisegi, valdavalt meelelahutuseks...

Mäherdune õudus...

(:) vere ja sperma defitsiit










uuemas eesti teatris on piinlik tõsiasi. lavastajad on hakanud intellektuaalitsema, kalduvad formalismi ja bürokraatiasse. kui nii edasi läheb, siis hakkavad näitlejad veel raamatuid lugema. noore tegijate puhul on see eriti häbiväärne, teater on juba antiigist peale olnud invaspordi kategooria ning aluspõhimõtetest taganemine on, ei meenu selle teatrikunsti lipakast muusa nimi, reetmine. see on reetmine, jutt etendusest nimega “Electronic City” endla kunstisaalis, osundan:

Ideoloogia ja elutõde

Isegi tekstis oli üks kandev koht, see rääkis hotellide asukoha tuvastamisest kohaliku pornokanali abil. Austraalia ja Texase porno iseärasuste analüüs oli pädev. Paraku ei kasutatud meediakunsti vahendeid sajaprotsendiliselt ära.

Hääl oli, pilti ei olnud – see on andestamatu viga. Loodetavasti mainitud tehniline praak kõrvaldatakse juba järgmiseks etenduseks.

Alati, kui mingit asja mõõdutundetult materdatakse, tekib teatavaid kahtlusi. Globaliseerumine on kindlasti halb, otse kuritegelik, aga süüdistada globaalküla kurnajaid kõigele lisaks veel akuutses onanismis on küll ülekohtune. Vähemalt meie kultuuris on ärimeeste hulgas võrdselt nii vilka sugueluga perverte, triviaalseksuaale, põhimõttekindlaid masturbaatoreid kui impotente.

Loogiliselt võttes on pilt globaalmaastikul veelgi kirjum. Iseendast tühine eksimus, aga seab kogu näidendi ideoloogia kahtluse alla. Siit võiks küll noor lavastaja teha asjakohased järeldused – lihtsates ja elulistes asjades ei tohi publikule valetada. Jääd vahele, muud midagi, ja edasi elad nagu draamaplaneedile eksinud Villu Reiljan.

Rohkem novaatorlikku traditsiooni

Aga esimene lavastus esimeseks lavastuseks, ega sellest saagi midagi nõuda. Teine lavastus on tähtis ja see, mis edasi tuleb, on veel tähtsam. Loodan, et kui sarved on maha joostud, saab ilma aru ja otsata performance’i asemel ka mõnda tugeva kondikavaga tükki vaadata. Heiberg, ma räägin Teiega, samal ajal tuleb tunnistada et enamik performance’eid on kõvasti igavamad. Nii et omas žanris neli pluss.

Pikka juttu enam ei ole, aga ma juhin tähelepanu kuuekümnendate teatrieksperimendi kogemusele: kõik need Undid, Vahingud ja muud ei tegutsenud intellektuaalsel ala. Mida nad siis tegid?

Eksperimenteerisid inimestega, lõhkusid perekondi, laastasid kõike, mis ette jäi, ja tulemus oli kõva. Emotsioonid keesid taevani, etendused oli tõhusad. Ideest üksi ei piisa, kunst nõuab ohvreid.

Lugupeetud lavastaja Heiberg, valige endale ohvrid ja hävitage nad. Ärge lööge risti ette ega tundke ebaesteetilist halastust. Eriti kerge saak on vormiuuenduslikule lavastajale noored näitlejad, olete õigel teel.

Kütke edasi. Teatrieksperiment vajab verd, spermat ja pisaraid.

Kõik muu on talle ja publikule nagu hane selga Armani.

Jõudu ja edu.

esmaspäev, detsember 03, 2007

(:) mahlad on mürgised, raisk









kui te olete loom, tehke enda peal järgmine katse, ostke poest pakk suvalist mahla ja jooge see ära. teil hakkab kohe halb. mahlad on mürgised ja tervisele kahjulikumad kui õlu, kindel värk. paar õlut ei tee mehele midagi, aga liiter mahla rikub tervise kogu päevaks. kusjuures eriti masendav on see, et mahlajaoojad ei saa vähimatki kaifi, seevastu taba neid juba joomise ajal räme pohmell. need mürgisegajad, kes mahlasid kaubastavad on tarvis seina äärde panna. Ühinen siinkohal kisakooriga, kes halab et eesti valitsus ei hooli rahva tervisest. mis me räägime, kui lastele müüakse limonaadi. see veel hullem mürk. ja kokas on liiga vähe kokaiini. mürk ja pettus.

reede, november 30, 2007

(:) et ma ka lõhki ei lähe











elunäinud inimesena tunnen siirast kadedust noorte esimese meediajoovastuse pärast, loen neid plogisid, kus keegi on käinud saates paar ja lapsepõlv tuleb meelde - noored on elevil - eks ta ole, süütus läind, kuidas see teisiti saakski alata, aga meie kersnaga vaatame seda asja natuke teise nurga alt, kusagilt seest. suvel helistas paari saate tibi ja kutsus saatesse oma kolumni tegema, surusin edevuse maha, sest parasviisi oli revidentidega kindel diil.

õnneks lömastusid revidendid vastutuse koorma all ning tänu allahile pole ma nimetatud kvaliteettootega mingil kombel seotud. üle noa tera pääsesin kunagi ka juure ja kivirähu raadiosaatest, alguses oli mõte, et seda saadet teeme me kolmekesi aga mul oli parasviisi kõigis raadiojaamades esinemiskeeld. fakt.

siit järeldused, kui tahate meediasse püsima jääda, siis ärge mingil juhul üritage eetris inimeseks jääda. te võite küll jääda inimeseks aga mitte ekraanile. aga raiuge või tükkideks, ma ei taha igasugusesse telesaatesse.

tuleb meelde üks vana tabasco tv reklaam, paks poiss istub teleka ees tugitoolis ja sööb pitsat, mõlemas käes on kaks kolm pitsat, jõmmi priskele põlvele laskub sääsk, tüübi ilme on hämar, sääsk tõmbab ennast rihmaks ja lendab minema, õgardi ilme selgub, tugitooli ümber vedelavad tühjad tabasco pudelid, sääsk lendab eemale ja plahvatab. tulekera.

(:) SUMO tapeet rikastele









kui sa oled tõeline mees, kui sinu monitor on kaksteist sõidurida lai ja ulatub toompea korteri aknast otse soome lahe teisele kaldale /lihtrahvas peab seda gaasitoruks/ siis on see siin sinu tapeet; aga kui sa oled jumal ning sul on laiekraan molu või kurat teab mis resolutsioon, siis anna mõõdud, õmbleme andresega sulle sihukese laudlina, et armani ka ei söö

(:) SUMO tapeet vaestele







kui sa oled väike inimene, väikeses laua taga, millel irvitab sulle näkku väike monitor, siis on see sinu ainus võimalus. millestki tuleb alustada inimväärset olemist, sina alustad tapeedist. ja ära topi seda endale püksi, see käib desktoppi. side lõpp.

neljapäev, november 29, 2007

(:) anaalne haiku on täielik hitt









ma liigitan haikusid manuaalseteks, oraalseteks ja anaalseteks; manuaalsed on kõige mõttetumad, neil pole isegi mitte käsitöö väärtust (tekstinäide: lörtsitiibadega/rähklevad lõuna poole/hilised kured), oraalsed ületavad kõla poolest manuaalseid, kui ei ole neist väärtuslikumad (tekstinäide: tüümianinõmm/rajalt eksinu vari/kuuvalgel õõtsub). anaalne haiku on igas mõttes kahe eelmise vastand -

(:)
sa ei näe enam
mitte kunagi päikest
ainult telekat

kolmapäev, november 28, 2007

(:) uus raamat tuleb trükikojast

























järgmisel nädalal, mul on vastikult hea meel teatada, et valmib mu eritellimusel õmmeldud haikukogu (:)SUMO, raamat on ilus ja tekst laastavalt mõjurikas; kvaliteedikontroll oli seegi kord pärnu standardile vastav - kolmesajast haikust läks raamatusse viiendik. aga mis põhiline, töötasin välja originaalse haikuraamatu kondikava, seitse kindla struktuuriga peatükki, juba üksi selle eest tuleks mind küüditada loorberilaant langetama. varsti selliseid enam ei tehta, tootmiskulud on liiga suured.


(:) SUMO
kivisildniku haikud

Ji 2007

Kunstnik:
Andres G. Adamson

Toetaja:
Kultuurkapital

Trükkal:
Pajoprint

(:) uus suur helikandja









kui kord taugiga plaadi tegemine on harjumuseks saanud, siis on sellest kaunikesti raske vabaneda, luulepalaadi verbaalne komponent on kõvakettale loetud, kujundusprintsiibid on selgunud, unelmate meeskond kokku opandud, suuremad hitid välja valitud, nüüd pole muud kui alternatiivi kategooria kuldplaat seinale naelutada. sa raisk kui hea plaat see tuleb. uskumatult hea.

(:) SÕDA JA RAHU
kivisildniku luule CD formaadis

Tootja:
Ji kirjastus

Aeg:
2008 I kvartal

Hääled:
Hendrik Toompere
Jan Kaus
Madis Kalmet
Mirtel Pohla
Peeter Volkonski
Taavi Eelmaa
Toomas Lõhmuste

Helid:
Meelis Tauk ja üllatusesineja

Pilt:
Mart Anderson

Aju:
Külli Tüli - helilavastaja
Urmas Vadi – lavastaja

Tekst:
(:)kivisildnik

(:) kirik devalveerub I+I avaldus










seekord tuleb I+I avaldustega 100% nõustuda, mulle tundub et vaimne pagulus on pannud nad elu üle järele mõtlema. üritage teiegi vahel mõelda, sellest tõuseb ainult tulu. kirik - see roojane mädapaise terve mõistuse kubemes - see tuleb laiaks litsuda, seda tuleb alandada nagu teeb seda kivirähk, mõnitada nagu ervin õunapuu ja seespoolt õõnestada nagu uku masing. kiriku väärust võib aga ka pisendada nii, nagu teevad seda pastorid jõulude ajal televisioonis mökitades või kroonika oma silmakirjalikku lima ajades. muide siinkohal meenub mulle minu viimane esinemiskeeld, mille kehtestas maaleht ristikoerte survel. see juhtus ekskommunistist peatoimetaja ajal 2006. aasta aprillis, tegin neile lugusid, muuhulgas ka telepastoritest - oh seda kisa ja vingumist, mis lahti läks, mustakuuemeeste hord valgus maalehe toimetusse ja tagus jalgu vastu maad, muude hulgas verd täis valgunud silmadega toomas paul, keda miskipärast peetakse kirjaoskajaks. pole normaalset pappi, kõik nad on ühesugused silmakirjatsejad ja märtasejad; ootan huviga eesti kiriku jõulujutuvõistluse tulemusi.

teisipäev, november 27, 2007

(:) sopaleht kroonika devalveeritakse








täna öösel devalveeritakse saasta- ja sopaleht kroonika, seda kinnitavad õige mitmed umbkeelsed plogid, mismoodi see väärtusetu kraam saaks veel odavamaks muutuda minu mõistus kinni ei võta aga kui juba vene keeles kirjutatakse siis peab see ometi juhtuma, nii et päästke oma kroonikad, vahetage nad õhtulehe, direktori või klaashelmeste vastu, täna öösel kell 4.00 juhtub see, et kroonika väärtus langeb alla loetavuse piiri, pildi ka muidgi. nendega on lõpp. mis te teete oma vanade heade kroonikatega, kui need enam veerida ei kannata. sihuke väärtusetu asi on südame külge kasvanud, elu mõte kaob ära, nii on lood. seega haarake kroonikad aastakäigud kaenlasse ja tormake mööda linna ringi. keegi ikka millegi vastu vahetab. kui hästi läheb saate kalevi portaali passvöödi ja kasutajanime õnnelikuks omanikuks.

(:) kõik homodele appi I+I aktsioon









I+I on alustanud tänuväärset kampaaniat homode kapist välja päästmise eest, poolt ja nimel. selge et tuleb aidata, kujutage ette, et olete ise kappi kinni jäänud - pime, igav, mingid kasutud hilbud ripendavad, hinge matab ja nutt tuleb peale. kuid siis siis avab keegi hea inimene, näiteks I+I, kapiukse ning laseb teid välja, te saate tagasi valguse ja värske õhu kätte. lahe. toetame uut kamapaaniat, motivatsiooni pole vaja kaugelt otsida, iga vabastatud homo eest saate tonni jagu devalveerimata eesti kroone. arvan et hind on õiglane.

esmaspäev, november 26, 2007

(:) eesti kroon vs tibla möla










üks kahest devalveerub täna öösel, võimalikud variandid on 1. eesti kroon devalveeritakse öösel kell 4.00 nagu väidavad tiblad öisest paskkonnast, vale vajub kell 23.00, millal tiblade andmetel hanguvad kommertspankade serverid 2) sama meeldiv variant on aga võimalus, et devalveerib tibla halin ja loll möla. kohaliku tähtsusega katastroof on mõne tunni kaugusel. kellele teed panuse sina? ma oletan et paskkonna rotid, kes vene eriteenistustelt saadus mässuraha tuuri panid, maksavad öösel oma mainega. jõudu ja edu. isiklikult oletan et kroon püsib endisl kursin veel tubli pool aastat.

(:) kohustuslike surmanaljade lühike loetelu










surelikel on palju probleeme, üks akuutsemaid neist kannab nime surm, kuskil tundis keegi huvi, kas surmaga tohib naljatada, seadused seda ei keela, psühholoogia põhitõdesid arvestades aga surmaga otse peab naljatama, meenutan siinkohal shotlaste rahvalikku matusemängu, mille käigus kadunuke seati piduliste ette istuma, torgati talle piip suhu ja anti siis turbatükkidega tuld – kes esimesena laibas piibu suust ära viskas oli võitja ning sai joodava või pandava auhinna, kui teil on valida kas loopida kütusega elavat inimest või surnut, kumma teie valite? nalja saab teha ikkagi ainult kellegi arvelt, surm ja surnud on ammendamatu huumori allikaks, võtame näiteks kas või darwini auhinna koguteosed, elavate lollide nöökimine põhjustab kannatusi nii lollile kui tema lähedastele, auhind aga toob rõõmu kogu inimkonnale – samas on surnul pohh, eriti loll surnu aja upu kaevust kana päästes koos suguvõra ja naabritega – huumori tagajärjed ja kõrvalmõjud ei kahjuta antud juhul kedagi ja ka teiste surnute puhul on humoristid paremini kaitstud, kui elavaid nöökides, nii palju surnutest, surm ise aga on väga tolerantne tegelane ega pane isegi burleski pahaks

(:) uus ravim I+I plogisõltuvuse vastu










plogisõltuvus on esimesel pilgus süütu tegevus, ehk isegi midagi lahedat, ent tegelikult see pole nii; kokkuvõttes on ta veelgi laostavam kui jalgpall või aktimaalimine; proovige vahepeal paar päeva ilma plogimata olla – kohe hakkab parem; paraku plogisõltlane seda aga ei suuda. vahet pole kas keegi loeb või ei, kui loeb siis saab sõltlane sellest ainult innustust, kui ei loe, üritab ta uuesti ja paremini; surnud ring, logimisel on nii spordi kui kunsti veetlused – edetabel, auhinnad, kriitikud, lingid siin ja seal, kommentaarid; kõik see on väga kena aga kus on tulemus; tulemust ei ole ja ravi ka ei ole aga see ravi tuleb, eks portaalid olnud ka alguses naljanumbrid; mingid kuuendajärguliste leheneegrite lihtsustatud versioonid teisejärguliste leheneegrite masstoodetest; aga palju praegu delfi maksab – ikka kohe päris mitu krooni, sama saatus ootab ka logijaid, nad lihtsalt ostetakse kunagi üles, soovitan praegu I+I kümne milliga ära osta, hiljem saab sajakordse vaheltkasuga luigele tuuri panna, kindel võit, samas ravib kümme milli ka surmatõve, pahast plogihaigusest rääkimata

reede, november 23, 2007

(:) polügaamia on pluralismi ema








vaidlen siinkohal mitmes punktis vastu vahur afanasjevile; eilses loos kas polügaamia on inimsusvastane kuritegu? näitab kolleeg romaanikirjanik polügaamiat liiga mustades värvides; polügaamia pole muidugi meelakkumine, mitte et mu polügaamiakogemus oleks ülemäära suur, seda mitte aga terve mõistus keeldub uskumast, et polügaamias pole midagi positiivset. peab olema, isegi aids on inimkonnale kasulik, sest aitab müüa kummitooteid ja lisab laiatarbeseksile ekstreemspordi hõngu. olemuselt on polügaamia võrrand mitme tundmatuga ja nagu kõik intellektuaalsed väljakutsed, tekitab ta seljaaju dominandiga isikutel mentaalseid probleeme; sageli on polügaamia seotud naistega, seda ma ei eita, see on tõsine probleem, mille lahendust veel niipea ei paista; ka logistikaprobleemid on olemas aga see tuleb mõtteviisi eripärast, logistika subjektil on raske, logistika objekti aga lohistatakse reipalt ringi – tal pole muret miskit; mis aga kõige tähtsam, polügaamia on pluralismi ema, pluralism jääb ilma isikliku kogemusteta õõnsaks sõnakõlksuks, kõigil pole võimet abstraktselt mõelda, nad vajavad maailma tunnetamiseks käega katsutavaid tõsiasju. selliseid inimesi on palju ja me ei saa neid võtta kui omasuguseid; ometi tuleb neilgi aru saada, et polügaamia ei ole imeravim ega lahendus kõigile sajoobidele, parem kui polügaamiast saab läbitud etapp mõne aastaga, enam kui ajateenimine kaitseväes ta kindlasti ei paku.

(:) I+I saavad lapse, päriselt ka











seda horrorit, et veel sündimata laps langeb tsensuuri ohvriks, ei juhtu just iga päev; meil siin tr.ees kehtiv mentaalne abordireziim on aga asja nii kaugele viinud; I+I kirjutavad oma plogis selles, kui kaugel nad lapsega on, peagi esitletavale lapsuksele pole küll veel nime pandud aga ma soovitan siin mõned hõrgud variandid: vello, mari, ülo, tiina, kaupo, vesse, villu; samas tuleks ise julgelt võtta loodusnähtustelt nimesid nagu käbi, kõu, kaja, täht, kivi; öelge mulle üks põhjus miks lapse mini ei võiks olla pärn, havi, orav, karu, oja või laine. I+I peavad troonipärijale väga hoolikalt nime panema, sest meediahuvi on suur ja lihtsad inimesed järgivad pimesi eeskujusid. ithaka-dracula on asi mida lapsele nimeks panna ei tohi, noo kurat. ennem pangu lapsele nimeks ford, see on ikka inimese nimi.

neljapäev, november 22, 2007

(:) õnnetu armastaja käsiraamat











sentimentalism on jälle moes, eile lugesin lehest nutust esseed, berk vaher kirjutas, et kirjanikele on vaja raha, arvasin et see on minu sooloesitus, see kirjanike raha - eksisin. tartlased on ikka tublid, mõni talina kirjanik võiks ka ministeeriumile kust näkku pritsida. hommikul vaatasin telekat, jänes minister rääkis laine, et kultuuriinimestele on vaja tunnustust. hakkab vaikselt kohale jõudma. kirjanikud ja kunstnikud on tõesti kerjused ja tunnustusluuserid, aga on veel armetumaid riskigruppe, eriti sihukesi kel kogu aeg vesi ahjus ja pisar palgel. õnnetud armastajad juhivad selles kategoorias pea kõiki tabeleid: aidsi tabel, südamevalu tabel, madala enesehinnangu ja madalate vaimsete võimete tabelid kaasaarvatud. kas olete tähele pannud, et õnnetud armastajad on lollid. on, see on fakt. kas lollus tuleb õnnetusest või õnnetus lollusest, mine võta kinni. ja kasu saab käsiraamatust olla juhmil ja küündimatul tegelasel. siiski ma annan õnnetutele armastajatele mõned kasulikud näpunäited, optimist nagu ma olen. kas te olete kunagi näinud õnnetut kiimlejat või õnnetud pornofriiki. pole selliseid kategooriaid, mida me sellest järeldame, tuleb otsida uusi väljakutseid. pornograafia teeb su õnnelikuks, tegu on professionaalidele mõeldud tootegrupiga. erinevalt armastusest, mis on üldjuhul taidlejalik, ebatervislik või koguni mürgine. ajage ennast ja teisi kiima ning probleemid kaovad kui võluväel. aga pikemalt ma ei viitsi ilma rahata kirjutada, teen sellest hoopis muusasse kolumni.

kolmapäev, november 21, 2007

(:) luuletamine – see käib sul üle jõu IV osa










15. kui sportlane on munn, siis luuletaja on munand - mainitud asjaolu teeb olukorra kontrollimine oluliselt keerulisemaks. heal luuletajal on aga alati kaks muna, see tähendab, et lisaks teadvusele töötab tal loomeprotsessis ka alateadvus, mille olemasolugi on pigem kuulujutt kui tõestatud teadusklik fakt. alateadvusele osutamine on sama hea, kui öelda armukesele, et oled abielus buratiinoga või kirjutada äripäevas, su parimad spetsialistid on kingpool ja muhv.

16. ainuke paha asi on siin see, et me ei saa läbi ilma alateadvuseta aga ta siga jääb meie mõistuse piirest välja poole. buratiino võrdlus on oluliselt täpsem, kui lisame, et buratiinio, kellel on sinu pangaarve kasutamise ainuõigus, on parasviisi vanglas, pidevalt rämeda laksu alla ning te pole temaga isegi mitte tuttavad. täpsustan veel niipalju, et, vanglasse on ta istutatud juhtumiseviisi elu lõpuni. ja ikkagi on vahel häid luuletusi kirjutatud, seega üksikud imelood jutustavad meile reaalselt asetleidnud kohtumistest alateadvusega, ehk isegi selle monstrumi taltsutamisest.

17. kõige laiemalt rakendatud ja pikema traditsiooniga alateadvuse ohjamise praktika on palvetamine, paastumine ja lihasuretamine koos joovastavate ja valgustavate ainete kuritarvitamise, ohjeldamatu promiskuiteedi ja kriminaalsete perverssustega. teatavate mustrite, kompositsioonide ja rütmide loomine isiklikus elus, võib pärast rutiiniks muutumist kanduda üle teie teostele. loogika on selles, et kuigi te ei saa alateadvust kätte, ei õnnestu tal ka teie eest põgeneda, ta on ikkagi osa teist endast, kui te rakendate enda kallal halastamatut poeesiat, saab sellest mõjutaud ka teaduse kontrolliväline osa, ning sealtkaudu jõuab väärikus ka teie loomingusse. Kui te lähete lõpuni on kõik ok aga nõrk inimene seda ei suuda. tavaliselt peatuvad luule poole püüdlejad klassikalise tee esimesel neljandikul, rikuvad küll ära oma elu aga ei julgemata minna edasi, ei saavuta nad eales tõeliste meistrite taset. juhtub siis kui te jääte poolele teele, selgub kui tutvute ingavr luahaääre loominguga.

18. kui teie eesmärgiks aga ei ole määritud paber ja rikutud elu, siis unustage klassikaline tee. mina soovitan julma teed, kasutan seda ise juba aastakümneid ja olen niivõrd edukas, et ei vaja enam isegi boreaalsete psühhedeelikute abi. ehkki detailides on erinevusi klassikalise ja julma tee vahel arvutu hulk, siis tark eristab põhilist – kui esimene loob rutiine ja automatisme ning ülendab nad kosmiliseks printsiibiks, siis teine hävitab rutiini niivõrd, kui see on bioloogilise eksistentsi säilitamise vaatepunktist võimalik. ka see lahendus on äärmuslik, kuid selles küsimuses valikuid ei ole.

19. ma soovitan investeerida väärisõllesse, mitte rämpspaberitesse. lugege raamatuid, lugege nii palju, et te sõna otseses mõttes varisete kokku. esiteks saate te sel kombel vaktsineeritud igasuguse saasta vastu – tüüplahendused, tavamõistuse punnitused, odav meelelahutus, lihtsa inimese arudsaam väärtkirjandusest, küündimatuse erinevad väljendusvormid – sellest kõigest saab alles siis villand kui te olete lugenud kõike ja pole teinud muud kui ainult lugenud. alles siis, kui okserefleks tõukab teist emale selle, mida enamus kirjaoskamatutest peab loomingu ülemiseks otsaks, saavad teile osaks kirjanduse tõelised naudingud, põrgupiinadele järgneb taevaliku õndsuse seisund, mida ma nimetan kirjaoskuseks.

20. aga see on ainult kõrvalmõju, tähtis on kokkuvarisemise hetk, seda ei tohi mööda lasta, see on teie elu kõige väärtuslikum osa, ainus mille nimel teil elada maksab; te et ei tohi sattuda koomasse ega jääda raamat näo all magama nagu kõige viimane pereisa oma uriini järele lehkava teleka ees. mõõdutundetu lugemise järel kokku varisedes on teie tervislik seisund väga halb, kui olete noor, peate lugema päevi, hiljem on loova seisundi saavutamine lihtsam, asja mõte on selles, et nõrgestatud organism ei suuda enam käigus hoida vähemtähtsaid rutiine nagu mõistus, eelarvamused, kultuurilised pidurid, hea maitse ja tavaloogika. nüüd olete te vaba kirjutama – tehke seda.

21. äravajumise hetke tabamine on sama keeruline, kui suusahüppajal äratõuke momendile pihta saada, nimetus julm tee ei ole müügitrikk vaid hoiatus. kui te alustate kirjutamist liiga vara ei ole te veel vormis, pidureid on liiga palju, ei saa hüpata, lumi on all; kui alustate kirjutamist liiga hilja, siis on ka okserefleks kadunud, mis tähendab seda, et olete ohtlik nii endale kui lugejale. pole võimalik maanduda, sest te alles tõukate ära. nii et loobuge mõttest luuletada, see ei ole teie jaoks. vähemalt esimesed aastakümned on see liiga valus. lihtsam on ristil ripendada.

järgneb

teisipäev, november 20, 2007

(:) 2ILU festival








õilsal teemal kirjutab PP

(:) luisa, sul tissid paistavad!










sihukese pealkirjaga lugu on täna õhtulehes, kindlasti huvitab, te peate seda lugema, see on see, mida te vajate, kui kaunis päev ainult õhtuni samas tempos välja veaks. rohkemat ei oska tahatagi. igal juhul ma õnnitlen. tissi on meie kõige loetavamas lehes tänu allahile piisavalt aga tussi oleks rohkem vaja. härrad ja prauad toimetajad, see oli vihje. kirjutage midagi tussist ka, te ju oskate kirjutada? Kirjutatakse, lugupeetavad, tähtedega:
* amatöörpornograafia – mitteprofessionaalsete vahendite ja osalistega loodud teosed, sealhulgas ka näiteks veebikaamera abil.
* fetišpornograafia – spetsiifiliste kostüümide, võtete, materjalide, vahendite jmt eksponeerimine (maskid, piitsad, sidumine, kumm, lateks, nahk jne).
* homoseksuaalne pornograafia – samasooliste isikute (geide või lesbide) seksuaalse suhtlemise kujutamine.
* orgiastiline pornograafia – paljude isikute üheaegse seksuaalse suhtlemise kujutamine.
* rassispetsiifiline pornograafia – esinevad spetsiifilistesse rassidesse kuuluvad isikud (neegrid, asiaadid vmt).
* vuajeristlik pornograafia – varjatud kaameratega salvestatud pornograafia.
* tõsielupornograafia – salvestused väidetavalt reaalsest ja lavastamata seksuaalsest materjalist.

reede, november 16, 2007

(:) jan kaus laamendab vikerraadios








jan kaus on eesti raadios kokku keeranud ühe vastikult kõrvakriipiva luulekava. oma
raadio-antoloogiasse on ta valinud persetäie häid asju, vt punkt 9.

hele laks tuleb vikerraadio eetrisse kolmapäeval, 21.nov. kl 23.05 , kordus
neljapäeva ööl vastu reedet, 30.nov. kl 00.05. Pärast eetriskäiku on see
järelkuulatav Internetis, vt Vikerraadio kodulehel Luuleruumi kausta
http://www.vikerraadio.ee/index.php?lang=est&main_id=358.
toimetaja Maris Johannes

Jan Kausi raadioantoloogia autorid ja tekstid:

1. Asko Künnap, Kivisisaliku silmad (Ja sisalikud vastasid, lk. 17)
2. Asko Künnap, See kõige suurem nõidus (Kõige ilusam sõda, lk. 15)
3. Asko Künnap, See viimane sigaret (Kõige ilusam sõda, lk. 89)
4. Jürgen Rooste, *milleks on vaja luulet (Ilusaks inimeseks avaluuletus)
5. Jürgen Rooste, Eesti küla (Rõõm ühest koledast päevast, lk. 9)
6. Elo Viiding, Eraelu erakordne tähtsus (Teatud erandid, lk. 16-17)
7. Kalju Kruusa, "Kuid kas on mu kallist r a s k e meelsust?" (Õigem Valem, Kruusa
tsükli avaluuletus)
8. Hasso Krull, *keset teleka ekraani (Kornukoopia, lk. 41)
9. Kivisildnik, Mina pean liivi preemia saama ((:) vägistatud jäämägi, lk. 38 - lk.
52, peatükid I, IV, V, VII, IX, XIII, XIV, XXI, XXIII, XXX, XXXIII
10. Triin Soomets, *sain täna aru, et kõike hoiabki koos küsimise pinge (Väljas, lk.
40)
11. Triin Soomets, *Armastusest ei aita... (Toormaterjal, lk. 37)
12. fs, *kui inimene sureb... (2004, lk. 70 - 71)
13. Karl Martin Sinijärv, *külm öö käib keset suve... (Kaardipakk 2, risti kuus)
14. Indrek Koff Kuradi kurg
15. Jan Kaus "Päev keset elu" (ilmus Akadeemias 2006, nr. 4)

neljapäev, november 15, 2007

(:) olen seksikam kui kristiina ehin










püüdisn I+I plogi uurides selgusel jõuda miks nad aapo ja nakiga tülis on. naki listi lugeda ei viitsinud, kole pikad meilid. aga ei saanud minust ka seekord uurivat ajakirjanikku, I+I plogi kammides leidsin seksikate eesti kirjanike edetabeli ja on seda rõõmu, positsioneerusin meeskirjanike tabelis auväärsel neljandal kohal. tõsi veiko märkale jäin kõvast alla aga kenderitega suurt vahet pole. eriti tegi aga mu tuju heaks tõsiasi, et naiskirjanike tabeli 5-6 kohal virelevad kaheldava väärtusega seksisümbolid ehin/viiding, neist mõlemist olen ma ilusam ja see on egole kohe nii hea, et edasi ma kirjutamisele enam aega ei raiska, vean ennast lähimasse meelelhutusastusse ja manustan midagi rämedalt ebatervislikku. sealt see seks tuleb.

Kirjanikud. Mehed:
1. Veiko Märka 11
2. Heiti Kender 9
3. Kaur Kender 8
4. Sven Kivisildnik 6
5. Sass Henno 5

Tore on näha, et Tartu NAK igatpidi ruulib, Veiko ja Sven mõlemad esiviisikus!

Naised:
1. Kadri Kõusaar 20
2. Kerttu Rakke 12
3. Doris Kareva 11
4. Merle Jääger 9
5-6. Kristiina Ehin, Elo Viiding 8

(:) luuletus läks kaubaks ära











tänases ekspressis ilmus mu luuletus (:) emajõe silmad, loodan et see meenutab hr kivile tema kohustusi oma au ja väärikuse kaitsmise küsimuses, siiani pole tema sekundanid minuga ühendust võtnud. kunagi ilmus ka mõtteline osa luulekoolist, ei pannudki varem tähele. ka maaleht avaldas diagnoosi, mille ma panin varakustunud ilmi kollale, maalehes kirjutab minust ka langemets mida kirjutab ei tea, leht pole veel täismahus üleval, jutt käib poliitkorrektsuses silmakirjalikkusest, inteligentsiduell leiab mainimist.

(:) LEIN ja virtuaalne vangitorn – et I+I kõrvaldati käibelt










ega ületöötada ei maksa, seda ma ütlen, nii et I+I ja nende sõimajate sundpuhkus on igati teretulnud. kunstlik defitsiit on vana hea müüginipp; uurimised, juurdlused ja kohtud täpselt samuti; kultuur on aga eelkõige traditsioonid, seega astun ma täis otsustavust irja botikutesse ja jätkan sealt, kus plogiklassikud pooleli jäid; millest I+I viimati rääkisidki, ingridi tupelkiimast, meelis kapstase omasooiharusest ning eurovisiooni sõltuvusest, kindlasti millestki veel. meelis oli mul klassivend, esimesed kaheksa aastat rakvere esimeses keskkoolis – tõesti, pärast seda ma kippeli meelist enam eriti tõsiselt ei võtnud aga kindlasti polnud ta meie kooli tippfriik. kaugeltki mitte, mäletan üht koolilaagrit algkooli päevilt; kuskil põhjarannikul see oli, meelisel oli kaasas täiskomplekt kosmeetikat, kätekreemid ja mis kõik, see tekitas omajagu võõristust, aasta oli umbes nii 1977; samas laagris korraldati muuhulgas ka taransvestiidipidu, poisid naiseriietes ja tüdrukud meheriietes, see tundus täiesti normaalne, ilmselt meelis hiilgas kübara ja kleidiga, pead anda ei julge, küll aga oli tendents pigem selline, et ägedamad kutid ajasid kleidid selga, mina ja teised luuserid etendasid kõhukaid vanahärrasid, padi tressipluusi all; samas laagris andis tooni aga hoopis drenaazikese nime all tuntud ohver; teda peksti ja alandati pidevalt, ta oli krokodilli nimelise inglisekeele õpetaja poeg; õpetaja oli aga tõeline luupainaja, midagi hüsteeriku ja inimsööja vahepealset, ma sain krokodillilt vähemalt neli märkust nädalas, need algasid sõnadega svenil jälle… või sven jälle…; muidugi ei olnud see kooli rekord, nii et drenaazikese elu oli armutu verepõrgu, mina teda taguda ei viitsinud, neid kes teda igal võimalusel tümitasid ja nõgestega lähemalt tutvustasid oli küll ja veel, isegi kahju hakkas, drenaazikesel oli lõust pidevalt paistes ja mokk juba loomu poolest töllakil, temaga võrreldes oli meelis ikkagi ülik, siia ma tahtsingi välja jõuda, vähemalt lapsepõlv oli meil helge; ja helgemaks läks, kuni jõudis kätte aeg afganistani sõtta minna, siis ei olnud demokraatia levitamine ja rahu valvamine veel vabatahtlikud, pärast seda kui pooled meie kursuse kuttidest oli siiski armeesse võetud, kuigi agronoomiaõpingud pidid justkui ära päästma, milleks ma siis üldse põllumajandust õppima olin läinud? kindluse mõttes vedasin ennast staadioni hullumajja, olin just volgogradis lennukiga alla kukkunud ja ettekääne oli olemas, seal olime kuueses palatis, palati nr oli muide ka 6, neli patsienti olid simulantidest üliõpilased, kes vedelesid kuid priileival ja üritasid skisofreenikuid koroonas võita, ülejäänud kaks olid aga alati debiilikud, kelle diagnoosi kinnitamine võttis kümme päeva, debiilid vahetusid kiiresti, nende nimesid ei jõudnud keegi selgeks õppida, vasakpoolset kutsuti toruks, parempoolset juhtmeks, seoses drenaazikesega tuli meelde.

kolmapäev, november 14, 2007

(:) uus tase eesti volikogumõrvades










kes veel julgeb väita, et rahvaliit pole kuritegelik organisatsioon. pealtnägijas näidatakse täna ilma rahata rahvaliidu taati, mustvee endist linnapead ja volikogu tonti, kes tellis verise inimmõrva. kas gennadi kulkov tellis mõrva postimüügi kataloogist või kuidagi teisiti, seda ma ei tea, igal juhul tegi rahvaliitlane seda tänavu kevadel, sihtmärgiks oli mingi taat volikogust, kinnitavad keskkriminaalpolitsei ja riigiprokuratuuri esindajad tänases etv saates pealtnägija. mulle hakkab eesti poliitika kohe päris meeldima, võib olla ka pealtnägija, saate pealt vaatan.

(:) kas kultuurigenotsiidi lõpp või uus silmakirjalikkus?










väga austatud kultuuriminister jänes annab teada, et kunstnikud ja kirjanikud tõstetakse riigi silmis sportlastega võrreldavasse kõrgusse. kena, esiteks on see ülestunnistus kuusteist aastat kestnud kultuurigenotsiidist, ning eeldab lisaks vabandusele ka kahjude korvamist. teiseks tuleb üle vaadata mitte ainult see, kuida edukaid vaimukangutajaid tunnustada vaid ka need mehhanismid, millega sportlased on medliteni aidatud ja luua vastavad rahastamis- ja toetamisskeemid ka kirjanike ja kunstnike jaoks. loodan et minister läheneb küsimusele süsteemselt ja konstruktiivselt. algus on paljutõotav, loodetavasti pole see järjekordne paaraadprojekt, mis lõpetab ajaloo prügikastis nagu meie väga austatud luuka evangeelium - ühiskondliku leppe eiteamis

(:) looduselamus - pardijäljed esimesel lumel








veendunud inimkultuuri esindajana olen ma alati olnud opositsioonis looduslüürika, maastikumaali ja kogu bukoolilise idülli laiutava skaalaga. tõsi, villem grünthal-ridala esikkogu olen ma korduvalt ja täie vaimse rahuldusega tarvitanud, eelkõige küll tsaariaegse soome trükikvaliteedi, maitseka kujunduse ja hõrgu vaimupeetuse järelmaitse pärast. hilisem ridala läheb aina enam mädanema ja minetab peagi oma hallitusjuustu pikantsuse. samas pole mul looduse vastu midagi, loodus ajab oma rida ja teeb seda oluliselt veenvamalt kui ridala. inimkultuuris eelistan ma spetsiifiliselt inimlikku, ütleme otse välja, marie heibergi küündimatus on mulle kallis, meeletu ambitsioon, teatav anne ja metoodiline, otse sajaprotsendiline läbikukkumine on inimkultuuri härmasuse täpne peegeldus. pardijäljed esimesel lumel, kerge külm, mõõdukas tuul, varajane videvik - istuks pingile ja laseks silma looja aga heiberg ununes teksade tagataskusse pistmata. õnneks, jumalad vihastavad kui tabavad su täiusliku õndsuse piirilt. kui palju olen ma selle pärast kannatanud.

teisipäev, november 13, 2007

(:) kas inno ja irja devalveerumine on põhimõtteliselt võimalik










I+I ehk inno ja irja on plogipubliku vaieldamatud lemmikud. selge et plogitarvitaja ei jõua kõiki asju läbi lugeda ning ta peab tegema valiku. küsimus on selles, miks ta valib inno ja irja. teine küsimus on, kas ta kunagi võiks sellest valikust loobuda. kolmas küsimus on, millistel asjaoludel võiks see loobumine tõeks saada.

esimesele küsimusele on kõige lihtsam vastata – innol ja irjal on lähiminevikus tugev peavoolumeedia tugi, nad on väga viljakad autorid, serialism on moodsas kunstis aga A ja O aga mis kõige põhilisem, I+I (muide ma soovitan teil inno ja irja see kaubamärk kasutusele võtta, visuaalne identiteet on loomastuvas maailmas eluliselt tähtis) aga mis kõige põhilisem, inno ja irja on tänapäeva suprkangelased – nad elavad seda elu mida paljud tahaksid elada aga ei suuda, saa, taha või ei oska.

meenub üks saastafilm pändimeeste elust, vana kuulus pänd on ohus, lulja lahkub, teda võetakse asendama noor naga, kõik ilus, siis tekib nagal kamm oma tibi ja orgiate ühitamise küsimuses, vana pändimees ütle: ela sellist elu nagu su fännid tahaksid ise elada. kui sa seda ei tee on sinuga lõpp. tuleb lõpp. I+I elavad unelmate elu, tööl ei käi, tegelevad plogimisest vaba aja seksiga ning õiendavad halastamatult oma vaenlastega arveid. kes peale I+I seisaks antiikjumalatele ja koomiksitegelastele lähemal, kui siis ainult edgar savisaar, ta paraku ei söanda ausalt plogida ning seega ei omanda kunagi sümboliväärtust.

vastus teisele küsimusele, isegi prodidzi kaotas publiku, nagu juba mainitud on tendentsimuutus I+I ja loomingus, juhul kui fännid ei saa enam seda, mida nad tahavad, pööravad nad I+I brändile selja, väga vähesed esinejad suudavad stiili muuta ja läbimüüki säilitada, kõik ei ole deivid bõuid. ja bõui pole ka täna enam see mis ta oli üleeile. esinejad tüdinevad, nad on ikkagi inimesed, liinitöö ei sobi kõigile, publik muidugi välja arvatud.

vastus kolmandale küsimusele on eelkõige selles, kas publik muutub, kas mood või väärtused saavad lähitulevikus I+I saatuslikuks, ma millegipärast ei usu, et nad oma täisväärtuslikust elust niipea loobuvad, siin saab takistuseks olla eelkõige tervis või õnnetus. orjastamine ja loomastumine aina süvenevad, stress ja selle väljaelamine võtavad juba soome koolitapatalgute vorme, siin ma I+I ohtu ei näe. nende menu püsib kindlal alusel. vabadus, seks ja vaimne vägivald on ja jäävad. tahad või ei.

esmaspäev, november 12, 2007

(:) priidu beieri modelli pihtimus








harva tarvitavad luuletajad modelle, maalikunstnikel on see praktika tavaline, luuletajad seevastu kardavad, et modellid hammustavad. priidu beier on üks vähestest mu mulle teadaolevatest poeetidest, kes kasutab alasti modelle. selest ka tema luuletuste tungiv elulisus, detailne visuaalus ja eriliselt valuline erootiline sajoob. lõunalehes on huvitav intervjuu, kus väga hea luuletaja hanno valdmann küsitleb klassik priidu beierit. muu hulgas peatub beier lühidalt ka ilusate inimestega seonduval. osundan:

Hanno valdmann: Samas ajakirjanumbris (Vikerkaar 4-5, 2006) ilmus „Saatan Tallinnas", kust ma loen välja seda, et te peate luuletaja Sven Kivisildnikku fašistiks.

Priidu beier: Tõesti, ta üritas lõhkuda koos Juku-Kalle Raidiga (ajalehe KesKus peatoimetaja –toim.) Russalka mälestussammast, uhkustasid veel sellega Postimehes. See oli vandalism. Kujur Amandus Adamson on pooleldi juut, isa poolt, ema eestlanna – Kivisildnik seda kindlasti teadis.

tsitaadi lõpp
beier kasutas peatükki allakirjutanu memuaarideraamatust MINU VÕITLUS, mis ilmus postimehes juku kalle raidi portreeloo juures, osundan:

Sven Kivisildnik
sõber, kolleeg

Jukuga on lõbus, sest tal on iga kord kaasas hulk toredaid inimesi. Nagu teatritrupp – kes kisendab, kes kargleb, kes visatakse trepist alla. Juku oskab ka nürimeelse seltskonna meeldejäävaks vormistada. Tõmbab kellelgi tooli alt, kohe muutub õhkkond sundimatuks ja inimesed vabanevad painest.

Ükskord ei olnud midagi teha, kaua sa ikka ühest õllekast teise jõlgud. Siis tuli Jukul mõte, et läheks Russalka juurde. See on see kole kuju, kuidagi saime kohale.

Siis ütleb Juku: «No on ikka moll. Sihukest jubedat libu pole enne näind.» Vaatame siis, mis tal viga on, et kas on lõug viltu või silmad punnis. Mingi asi häirib, aga mis just, ei saa aru. Kõrgel, aga üles ei saa, libe. Siis avaldusid Juku organisaatorivõimed. Veerand tunniga olid kohal alpinist, nüüd juba tuntud tegija, naelapüstol, ketaslõikur, köied, lambid. Ronisime mere poolt üles, et mendid ei näeks, ja pärast lasime naelad lõikuriga maha.

Aga rabelemisest oli kasu, ülevalt oli Russalka Sarneti nägu, see oli üks Vähi kaasosaline. Panime Näo-nimelise rubriigi käima.

tsitaadi lõpp
mis siis selle kõige peale kosta, mis muud, kui tuleb mälestused lõpuni kirjutada ja kogu see faililohe priidule läkitada. äsja sai ta mult stalini preemia, vaata viimat päevalehe kirjanduslisa arkaadia, võrgus pole. kui endisel tasemel minust luuletamist jätkab, siis saab teise stalini veel takkaosta, ega mul kahju ole.

(:) kirjanik pääses kulka ekspertgruppi









üllatus, üllatus, seitsme igati toreda inimese hulgas, kes kirjanduse raha laiali jagama hakkavad on ka üks kirjanik - indrek hirv. mingist kallutatud või erapoolikust suhtumisest ei saa rääkida, kirjanikud moodustavad ekspertgrupis tühise vähemuse aga nad on siiski esindatud. samas loodan, et kirjanikud saavad 1/7 kirjandusrahast, ehk isegi natuke rohkem, sest kirjanike liiduga seotud rahvast ja asjatundlikku pealegi on õige mitu. üleüldiselt ja objektiivselt vaadates on aga tegu siiski päris torede ekspertgrupiga:


KIRJANDUSE SIHTKAPITAL
Indrek Hirv
Ilona Kivirähk
Janika Kronberg
Krista Ojasaar
Sirje Olesk
Signe Siim (pildil)
Mart Velsker

(:) aarne ruben on valeprohvet ja primitiiv








kirjutab see tüüp delfis soome koolitapatalgutega seoses, osundan: "Miks koolitulistamise sündroom ei jõua arengumaadesse? Tõepoolest, meie siin võime täitsa kindlad olla: seda ei juhtu. Sa ei jõua mõelda ei parem- ega vasakäärmuslikke mõtteid, kui sa ei tea, kust homme vorsti ja leiba saada."

pole üldse kindel, kas darfuuri ja biafra tapatalgute korraldajad ja ohvrid üldse tevad mis on vorst. või peab väga austatud ruben aafrika miljonitapatalguid heaoluühiskonna toodeteks. mine võta kinni.

juhuslikke katkeid afromassimõrvadest
muide ükski mainitud riik ei kannata
üleliigse heaolu alla

Loodetavasti suudetakse tulevikus ära hoida selliseid massimõrvu, nagu toimus Ruandas, kui saja päevaga sai surma peaaegu miljon inimest.

Täna tuntakse Zairi maailmas Kongo Demokraatliku Vabariigi nime all. 1990ndate lõpul alanud verises kodusõjas tapeti kolm miljonit inimest. Ametlikult lõppesid suguharude vahelised tapatalgud 2003, kuid riigi idaosa on endiselt sõjapealike kontrolli all.

Õigus on ka neil, kes NATO operatsiooni kritiseerides tuletavad meelde, et maailmas on hetkel toimumas teisigi koletuid tapatalguid - näiteks Aafrikas. Vahe on selles, et sinna telesilm ei ulatu ning seepärast jäävad need konfliktid suurema tähelepanuta. Osalt just seepärast said Rwandas mõni aasta tagasi toimuda lausa mõistusevastased tapatalgud, kus elu kaotas sadu tuhandeid inimesi. Maailm aga vaatas kõike seda tegevusetult kõrvalt - CNN Rwandast vahetpidamata otsereportaazhe eetrisse ei andnud.

tapatalgud 1
tapatalgud 2

minu jaoks on see soome kooliuudis võrdne teadeadega sellest, et aafrikas tapeti kaks lesbit

laupäev, november 10, 2007

(:) kutsusin krister kivi duellile










tänases postimehes kutsusun krister kivi duellile. kaitsen daamide au, krister solvas eesti rahvaluulet, rahvalaulikud aga on vastavate uringute valguses tädikesed. kirjandusmuuseumis töötavad samuti tädid. nii et krister peab oma lolli möla eest vastutama. mul ei ole muud võimalust kui isiklik arveteõiendamine, sest avaliku sõna nõukogus ja kohtus töötavad samuti tädid, seega ei nad olla adekavaatesd ega objektiivsed ja krister lüüakse risti sootunnuse põhjal. ma otsustasin anda talle võimaluse. heategija nagu ma olen. katsume jõudu, paneme üleoleku maksma, romantiliselt nagu renessansi ajal, siis oli igal kunstnikul mitu aumõrva hingel, need ajad on nüüd tagasi. täna on kristeril valida, kas loobuda duellist ja veeretada oma elupäevad lõpunis häbis ja alanduses; võtta enda kanda lisaks mõtteroimale ka minnu avaliku hukkaja piinlik roll või tunnistada minu üleolekut. kõik mainitud variandid sobivad allakirjutanule oivaliselt.