sentimentalism on jälle moes, eile lugesin lehest nutust esseed, berk vaher kirjutas, et kirjanikele on vaja raha, arvasin et see on minu sooloesitus, see kirjanike raha - eksisin. tartlased on ikka tublid, mõni talina kirjanik võiks ka ministeeriumile kust näkku pritsida. hommikul vaatasin telekat, jänes minister rääkis laine, et kultuuriinimestele on vaja tunnustust. hakkab vaikselt kohale jõudma. kirjanikud ja kunstnikud on tõesti kerjused ja tunnustusluuserid, aga on veel armetumaid riskigruppe, eriti sihukesi kel kogu aeg vesi ahjus ja pisar palgel. õnnetud armastajad juhivad selles kategoorias pea kõiki tabeleid: aidsi tabel, südamevalu tabel, madala enesehinnangu ja madalate vaimsete võimete tabelid kaasaarvatud. kas olete tähele pannud, et õnnetud armastajad on lollid. on, see on fakt. kas lollus tuleb õnnetusest või õnnetus lollusest, mine võta kinni. ja kasu saab käsiraamatust olla juhmil ja küündimatul tegelasel. siiski ma annan õnnetutele armastajatele mõned kasulikud näpunäited, optimist nagu ma olen. kas te olete kunagi näinud õnnetut kiimlejat või õnnetud pornofriiki. pole selliseid kategooriaid, mida me sellest järeldame, tuleb otsida uusi väljakutseid. pornograafia teeb su õnnelikuks, tegu on professionaalidele mõeldud tootegrupiga. erinevalt armastusest, mis on üldjuhul taidlejalik, ebatervislik või koguni mürgine. ajage ennast ja teisi kiima ning probleemid kaovad kui võluväel. aga pikemalt ma ei viitsi ilma rahata kirjutada, teen sellest hoopis muusasse kolumni.
18 kommentaari:
muidugi ei ole mõtet kirjanikke toetada, nagu ei ole vaja toetada ka põllumehi. Et oma asi kui kirjutavad halbu raamatuid, mida keegi lugeda ei taha, veel vähem maksta nende eest.
Miks peaks maksmumaksja kinni maksma andetute elud, las teevad parem tööd. :)
kordan oma kunagist mõtet - meil on umbes 8 kirjanikku. neile võiks suurt raha maksta küll. ja alati jääb meil alles see probleem, et meil pole piisavalt lugupeetud kriitikuid, kelle arvamuse alusel saaks ka ametnikud teada, kes need 8 on. kirjanike üksteise kiitmine pole usaldusväärne ja paraku pole seda ka tegelikult kirjanike kuulumine rahajagajate hulka. ma ütlen kes oleks õige inimtüüp - vaapo vaher. ta on terav, kompromissitu ja on rohkem kritiseerinud kui ise kirjutanud. aga hirv..luuletajaid ei tohiks üldiselt rahale liiga lähedale lasta
ega põhiseduse vastu ei saa, tuleb toetada - kõiki kaheksat. põllumehi põhiseduses pole, surgu maha.
nii, ristod, kuuliimejad ja teised keenjused - ma ei väsi kordamast, et makske ära, muidu pole meil varsti enam millestki rääkida, sest me lihtsalt ei oska enam rääkida: http://www.postimees.ee/061007/esileht/ak/287656.php
tsiteerides uspenski potsatajat: kui vapruse ja uppuja päästmise eest anda ei taha, andke siis töö eest.
tutvuge bergi jutu kõrvale ka sellega - http://arvamusliider.blogspot.com/2007/11/montral-kahekmne-neljas-pev.html - ja mõelge, kes teie tööd teha võiks.
oletame, et ma olen loll ja ei oska rääkida. ma tean, et õigekiri mul ongi perses. ja nüüd tuleb keegi ja ütleb, et ta on kirjanik ja kui ma talle pappi annan, siis ta kirjutab, mina loen ja siis räägin paremini. tehtud, loen. igav, epateeriv. viskan nurka, raha läind. võtan dostojevski kätte. tasuta.
Maksumaksmise kogu point ongi selles, et ühiskonda koos hoida. Muidu keeraks igaüks oma tulud endale naha vahele ja teistel on sellest vähe tolku. Ja kas te sellest ei saa aru, et kui kirjanikud rohkem makse saavad maksta, elavad jälle kuulitõukajad senisest paremini?
hahaha, see on ju minu palk, mida ta maksuks maksab :)
küsimus on siin tegelikult kasmunavõikana. kas inimesed peavad kirjanikku enne armastama ja siis maksma või enne maksma ja siis vaatama mis sellest rahast sai? minus äratab natuke võõristust see abstraktne "kirjanik" kelle eest võideldakse. voinovitšil on üks raamat "Karvamüts". see läheb sellesse teemasse. nomenklatuur on nomenklatuur. mina toetaks kirjanikke suurte rahadega, aga valminud teoste alusel.
Eks ma tahaks ka, et minu maksudest toetataks seda, mis mulle meeldib. Kui antakse sportlastele, siis nt Leibakule võib, aga Värnikule pole enam mõtet. Kui antakse rahvasaadikuile, siis rohelistele võib, aga keskile ei tohi. Jne. jne. Üldse ma jagaksin kroonipealt ära, kes mu makstavaist maksudest kui palju saab.
Muide, ma ei maksa just vähe makse. Tõenäoliselt rohkem kui suurem osa neist, kes "maksumaksja" nimel kommentaarides kultuuri peedivad. Aga see pole tegelikult argument, sest kirjandusest ja kunstist arusaamist, nagu õnne ja armastust ei saa osta. Ise pead inimene olema - ole sa maksumaksja või prükkar, see ei oma tähtsust. Ja midagi sellist võiks ju siiski olla, mis laseb olla inimene ilma, et su elu oleks mingi kasumit teeniv projekt.
aiai mul on kalduvus lobiseda igal pool. aga ma ei saanud jätta kirjutamata, et mina kultuuri ei peedi ja maksumaksja nimel ei räägi. mul on vaid arvamus, et nomenklatuur häid raamatuid ei kirjuta, see on inimloomus. mis puutub soovi inimene olla, siis kirjanik pole siin mingi erand ja ka kirjanike silmad pole ilusamad kui prükkaril.
sina, kuulitõukaja, avalikusta palun see imetabane ja ainuüksiline teema, mille valdamise eest sa omi hiigelsuuri makse maksad. anna meile oma nimi, isikukood ja nende kaheksa püha maitselehma nimed, kelle kirjapiima sinu diapeediline ajumagu ainuseedima nõustub, ehk annab midagi ära teha, et see astronoomiline papihunnik keenjusele meelepärasesse kohta jõuaks. muideks, su fantaasia ei ole kindlasti nii võimas, et sa suudaks ette kujutada murdosakestki sellest, millisel kuramuse määral sa päevas pahaaimamatult kasvõi selles kommentaariumis sõna võtnud kirjanike loomingut tarbid ja kui türadi vähe sinu taskust selleks kulub.
maksa ära, raisk!
lühidalt, seapeedid ja idimokad: ärge toetage, makske palka.
te ei taha, et ma kurjaks saaks.
see oli nõrk, ilves, mulle tuleb meelde 80-ndate poemüüja, kes arvas, et kõik peavad temasse lugupidavalt suhtuma, sest ilma temata ei saaks keegi vorsti. ja aadress oli ka vale. (ma ütlesin, et luuletajaid ei tohi rahale liiga lähedale lasta, nad arvavad et see kuulub neile). aga kui määradest juttu tuli, siis siin blogides sodijatest võiks ma olla võlgu vaid kivisildnikule. teistele ei võlgne ma küll midagi
õnneks tühistab riigikogu detsembris põhiseduse, nad kirjutavad alla reformilepingu, loe euroopa põhiseduse ja selle allkirjaga seatakse euroseadused eesti põhiseadusest kõrgemale - ka kultuuri hakatakse juhtima brüsslist - tõsi küll, euroliit on ratifitseerinud kultuurilise eneseväljenduse mitmekesisuse kaitse konventsiooni, nii, eesti kirjandust leivalt päriselt maha võtta ikkagi ei saa
Einoh ikka tuleb kirjanikele maksta. Ja see on halb, kui väga head tekstid ei leia lugemist ja tasustamist. Kirjanduses on väge.
Siinkohal palun kirjanike pangarekvisiite, ma tahan osa ära maksta.
olgu allahh kiidetud, et kivisildnikule maksumaksja raha ei anta, ta on samapalju kirjanik kui minakivisildnik
näed, ilves, ma ütlesin et vale aadress. vot selline nagu "minu bideed" on see päris maksumaksja, keda sul oma hööveldamata piiärriga peksta tuleks
Postita kommentaar