ji kavaliteetkirjastuse tooted laamendavad massimeedias - kaupo meilei eesti elulugude arvustus on eesti ekspressis, kirjutas kalev keskküla; värskes loominus on lauri kitsniku erakordselt pädev ja metoodiline arvustus (:)sumost ning just avaldas inteka chaneldioriga, sash tegi ja nagu alati tuli hästi välja.
On mõni autor, keda sa väga austad ja loed?
Öökapiraamatut kui sellist mul ei ole, aga muidugi on autoreid, kes saadavad mind kukla taga kogu aeg. Näiteks Juhan Jaik. Kõige selgemalt on temast mõjutatud ilmselt stseen järvel, kuhu Armin viskas koti laibatükkidega. Oluline polegi laip, vaid peategelase isiklik saladus ja isolatsioon, mille ta toob kaasa oma unelmate paika, väikese Lõuna-Eesti järve äärde, kus elab koletis.
Ja kunagi oli Tõnu Õnnepalu. Mõjutused on paratamatud ja vajalikud. Aga soov kellegagi sarnaneda on loobumine iseenda identiteedist ja selline lollus on karistatav. Lapsepõlves meeldis veel ka Richard Roht oma lasteraamatutega. Praegu loen Erkki Luuki, Valdur Mikitat ja Anti Saart. Heinsaare Romaani „Artur Sandmani lugu” loen ka ja kiidan.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar