(:)pilte ja hääli eesti loodusest

lähen välja jalutama, vahelduseks rutiiniks kujunenud majanduslangusele, uuele suurele sõjale ja soome intellektualistide ägamisele - midagi, midagi täiesti õõvastavat - kuulasin raadiot, tätte rääkis ühe tädiga sellest, mille poolest erineb inimene loomast. enam ei taha kuulata, milleks, milleks on inimese rakkudes nii pikk dna ahel, et sama tee maha sõitmiseks peab reaktiivhävitaja lendama 200 aastat?

loodusega on mul üldse väga võikaid kogemusi, üritasin lugeda prof joh piiperi raamatut pilte ja hääli eesti loodusest, riikliku kirjastuse väljaanne, tln 1960 - looduskirjandus, saatan ise juhtis selle mehe sulge, midagi nii võltsi, maitsetut ja küündimatut poleks ma osanud eales ette kujutada.

soovitan seda piinlikku teost nii tema öökimaajava keele kui buratiinoliku ilmavaate pärast, kui inimliku piiratuse kontsentreeritud väljendust. loed ja ei pea enam kunagi konna lahkama, piiperi kõrval oled sinagi, hea tätte, jumala loodud inimene. osundan:

punased ja valged näälikesed, mis elamu ees õitsesid, olid juba ärganud ja püüdsid külmi kastetilku oma õilmeilt maha raputada lk 187

(:)mõrv kunsti teenistuses - elementaarne

küsimus kas kunsti mimel võib tappa, piinata, tükeldada, ohvertdada, köndistada, mõnitada ehk eraelulisi tühisusi põrmu talla on naeruväärne. ma ei saa aru kust sellised ebakompetentsed küsijad üldse välja kargavad, eriti piinlik on kuulda taolist möla kirjanike suust. see näitab suhtumist.

kunsti ei võeta tõsiselt ja sellest seatkse ülespoole kõikvõimalikke tühisusi, olen kindel et kõik need kirjanike listi kaunishinged, kes filmis põlema pistetud lehma pärast möögivad ja mingi eide eraelu kaitmise nimel on nõus kunsti ja kindlasti ka isennast kohitsema, kirjutavad oma haiget ila keeduvorsti nosides.


(:)
kui võileiva
tegemiseks võib tappa
siis võib mõrvata
ka filmi tootmiseks

lugupidamisega teie
rakvere lihakombinaat

(:)miks inimesed ennast ära ei tapa

inimesi on igasuguseid, mõned on haiged, mõned koledad, mis mõned - väga paljud on vaesed, kasutud ning kahjulikud, see tähendab et tsiviliseerumisprotsessis pole neil kõige vähimatki osa. miks peaks isik, kellest ei jää järgi muud, kui rõlge ökoloogiline jalajälg ja paremal juhul peotäis kahedava väärtusega geene, elama kuuekümne aastaseks või isegi veel vanemaks?

mina ei oska seda fenomeni kuidagi seletada, tõenäoliselt nad ei mõtle vaid toimivad hetkeemotsioonide, vaimse rutiini ja üdini kurjade tarbimisliidrite mõjul. miks nad niimoodi teevad? kas siis nii raske on minna poodi ja osta jupp nööri?

shoppamine on ju lahe. ja kui palju ennast oksa tõmbavad on see trend. trendi aga tuleb järgida kas või elu hinnaga. samas on see nn elu praktiliselt väärtusetu. väärtusetu, kasutu, tühine, piinlik, koomiline, nüri, hädine, roojane, mõttetu, loomalik, piinlik ja põlgusväärne.

(:)religioonist ilma eelarvamusteta

sirbis kirjutab krull usuasjadest, soovitan lugeda. osundan: Pilt tundub eriti lohutu, kui heita pilk suurte religioonide vähe tuntud kõrvalaladele. Ühe 2005. aastal Helsingis peetud konverentsi kogumikust selgub, et verist vihavaenu leidub ka seal, kust võiks oodata rahumeelsuse ja vägivallatuse vaimu. (Vt Exercising Power: The Role of Religions in Concord and Conflict. Toim Tore Ahlbäck. Vammala, 2006.) Nii võivad vadžrajaana budistid mõnikord kõnelda vägivalla vajalikkusest ning seda ka ise kasutada; vastuolu dalai-laama ja Dorje Shugdeni pooldajate vahel viis 1997. aastal koguni mõrtsukatööni budistlikus siseringis. Templimäe aktivistid ei tapa Iisraelis sugugi ainult palestiinlasi, vaid samavõrd ka juute, kes ei usu Templimäe erilisse rolli Iisraeli ja kogu maailma vaimse keskusena. Krišna Teadvuse Rahvusvahelise Ühingu rajaja Bhaktivedanta Swami kõnedest on selgunud, et ta pidas ka tapmist kunstiks ja uskus koguni aarja rassi üleolekusse teiste suhtes jne. Hämmastavaid näiteid leidub nii palju, et võib tekkida küsimus, mis on religioonis üldse head?

(:)pehk pani (:)laululikku

väga tore ikka kui sind laulu sisse pannakse. see käekella disain, millest juttu olekski muidu meelest ära läinud, st kuskile paberilasude alla mattunud. lähimal ajal astun patendikontorist läbi ja eks siis näeb. kui disainil on innaovatiivne element juures siis läheb patendi alla, disaini kaitsat ei saa, insenerimõtet aga küll. nii et lisaks mobiilparkimisele on mul inimkonnale anda ka mõndagi ajamõõdu humaniseerimise vallas. õu jee.

(:)aktsioon TÜRAD SIGADE ETTE

pedereerigem pedereerijaid. mõte järgmine, iga aus inimene võtab ruitlase keelatud plogist teksti ja paneb oma plogisse üless. seda tehakse nii. ma tahan näha kuidas meie türastanud kohtusüsteem tuhandeid plogisid kinni hakkab panema. võitleme oma õiguste eest. paneme masinavärgile näkku. näitame et me pole koerad, keda iga idioot võib näoli mutta suruda. küsimus pole ruitlases ega tema plogis, küsimus on selles, kes on majas peremees, kas kirjanik või ametnikuhing. kellel on veel süda rinnus, liitub aktsiooniga (:)TÜRAD SIGADE ETTE. kas oleme mehed või kelgunöörid?

toimiv link

(:)nõdrameelsuse märgid uuemas eesti luules

täna kell 16oo tartus kirjanike majas, endine okupantide piinamiskeskus, pean kõne teemal (:)nõdrameelsuse märgid uuemas eesti luules, üritus on eks ja koosneb möödunud aasta zanriülevaadetest. mul luule. teistel proosa ja muu sarnane. ega muud ei olnudki.

(:) tõe avaldamine rakvere rahvale

täna kell kuus esinen rakvere keskraamatukogus, ettekande teemaks on enamlevinud perverssused, üleilmne loomastumine ja kultuuriametnike hirmuteod.

(:)jõulukooner annab nõu

valitsuse sihikindla kirjanike näljutamise poliitika tagajärjel olen ma kerjus, ei häbene, otse vastupidi, mõnitan ja alandan ametnikke, kes on mind ebaseaduslikult töötingimustest, töötasust ja jumala asemiku rollist ilma jätnud. Täna, odaval jõuluajal, pöördun ma teiste linnakehvikute poole asjakohaste praktilise näpunäitega. Teemaks kuidas vaesena jõul üle elada. Esiteks meelelahutus seda peab olema ent pole mingit mõtet raisata raha muriljn mansoni kontserdi peale, see oli pettus ja pask – religioossete isikute omavaheline asi nagu lihavõttemissa ehk norra surmametalli festival. Selle raha eest oleks saanud krisostomusestki paar kobedat gilbert sorrentinot marha võtta ja loomastumine oleks jälle paariks õhtuks tagasi löödud. Ma olen alati öelnud, et hea raamat maksab sama palju kui podder või coelyoh. Mis mul oma sorrentinode või arrabalidega viga on?. Mitte midagi. Muide fernando arrabal on see mees, kelle näidendi järgi jodorowski tegi oma esimese filmi ning kes kurbmängus JA NAD PANID LILLEDEL KÄED RAUDU ütles et need kaks pededt, kes kuu peal käisid, olid sellepärast üleni valges, et läksid sinna abielluma ja varsti abiellutakse üldse kõigi asjadega. Sõnum aastast 69. pole paremat jõulumeelelahutust kui prohveti ettekuulutus. Täideläinud ennustus.