Kui te üldse veel midagi loete, siis lugege seda. Toomas Liiva kirjutas põhjapaneva essee sellest, kuidas eesti valitsus loobus iseseisvusest 11 sekundiga. Kiired poisid, pole midagi ütelda. Ja see polnud mitte Pätsi valitsus vaid meie oma, see praegune. Mõned hõrgud kirjakohad Liivalt:
Kuivõrd 6. detsembri istungil otsustati kokku 14 küsimust, siis lihtne jagamistehe näitab, et vaid 11 sekundit kulutati Euroopa uue põhiseaduse teksti heakskiitmisele, mis Eesti põhiseadusest jätab järele üksnes «aluspõhimõtted» ehk samahästi mitte kui midagi. Lisaks sellele hõlmab 11-sekundiline otsus ka Eesti vetoõiguse loovutust veel 68 alal (lisaks varasematele minetustele suveräänsuse osas)...
Kuivõrd Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtete hulka kuulub muu hulgas aegumatu ja võõrandamatu iseseisvus ja sõltumatus (ehk Eesti seaduste ülimuslikkus), siis vähemasti 2003. aasta seisuga ei ole ELiga liitumine EV põhiseadusega vastuolus, järelikult võiks teatud reservatsioonidega rahvahääletusel anda jah-sõna...
Täpselt samal viisil on toimunud ka Euroopa konstitutsiooni (ehk Lissaboni lepingu) pealesurumine väiksemast ringist suuremale ringile. Tagantjärele on selgunud, et Eesti valitsuse esindajad said tulevase reformilepingu projektiga tutvuda alles kolm päeva enne seda, kui nad sellele 23. juunil Brüsselis oma heakskiidu andma olid sunnitud...
Selle peale olevat Itaalia siseminister Giuliano Amato hüüatanud: «Nad on otsustanud, et dokument oleks loetamatu! Kuivõrd see on loetamatu, siis on see ka põhiseadusvastane.»
Leian, et valitsuse 6. detsembri istung võinuks olla natuke pikem. Tühja kah, Lissaboni lepingu kooskõla EV põhiseaduse aluspõhimõtetega ei arutatud. Võinuks siis vähemasti arutada seda, millist pressiteadet rahva jaoks üllitada.
Näiteks sellises stiilis: «Me mööname, et Eesti iseseisvusest on vähe järele jäänud. Kuid kahjuks olid meil praeguses geopoliitilises olukorras üksnes halvad valikud. Parem positiivne hõlvamine Washingtoni ja Brüsseli poolt kui mis tahes hõivamine Moskva suunast. Ajalugu tõestab, et kolmandat teed meie jaoks ei eksisteeri. Asume piirkonnas, kus oma iseseisvust üksinda kaitstes jääksime iseseisvusest lõpuks niikuinii ilma.»
Nii öelda olnuks ausam. Selle asemel et rahvale puru silma ajada reformileppe «kodanikulähedusest» või «demokraatlikkusest».
2 kommentaari:
kas tõesti rekord? tagantuul oli normis?
tagantuul on erinevalt taganttuulest koefitsient, mis mõõdab ükskõiksust Eesti rahva ja kultuuri käekäigu suhtes
Postita kommentaar