Raadiopastor oli eile täiega hoos. Loominguliste liitude sabati ümarlaud kooseisus (:)meie kruudaga, sirbi tarand ja kas kahtlase kuulsusega kunstibürokraati kujunes 101% ahvitsirkuseks. Ma võtsin selle gladiaatoritevõitluse jooksul kaks kilo alla ja ei kahetse sellest grammigi. Saal oli koomas - nüüd ma tean mida rokkstaarid tunnevad. Vahelduseks on väga mõnus jumal olla. See oli mul kindel isiklik emotsionaalne rekord, ei legendaarsed jutlused tartu kaheksandas keskkoolis, pärnu raekojas, viljandi kultuurikolledžis vabariigi aastapäeval, tsentrifuugi konverentsil, kuldmunade mahavõtmisel ega tartu meditsiinikoolis kolmandal korral anna eilse vene teatriga pisarakiskujaga võrrelda. Kindlasti lähen veel kunagi lavale tagasi, see on minu kodu, minu kindlus. Mis aga puutub kruudasse, siis üllatus, üllatus. Mees tuli just kulkast tühja rahakotiga ja rääkis sellist juttu, milleks ükski kultuuriminister pole siiani võimeline olnud. Muuhulgas seda, et mõttetu kulka tuleks laiali peksta. Müts maha. Kruuda püsis kindlalt kahel jalal, erinevalt kunstibürokraatidest, kes võtsid häbenematult esisilla appi. Jälk.
1 kommentaar:
muide kruuda köhis kulkale normaalse papi välja. usu või ära usu. nagu poleksi eesti ärieliidiga tegemist.
Postita kommentaar