postitus nr 1000 kinnitab, et ükskõik mis väljaanne võtab jutuks moraali või eetika on autoriks ikka mõni bioloogiline või vaimne tädi ja jutt, kui tahes lühike või pikk, ei vii välja mitte kusagile. Ilusa kõlaga sõnamulina on last delfis voogama helena vooglaid. Tekstinäited on õige kobedad ja ta teab nimetada friidrih niitset. Tubli, tosundan:
Kui 1940. aastatel oli esikümnes õpetajale vahelesegamine, nätsu närimine tunnis, koridorides jooksmine, sobimatu riietusstiil ja paberite loopimine, siis 1990. aastate kooli probleemide esikümne moodustasid narkootikumide ja alkoholi kuritarvitamine, alaealiste rasedus, enesetapp, vägistamine, röövimine, vägivallatsemine…
Tasapisi on USA postmodernismist kantud ning katastroofiliste tagajärgedega pedagoogilise eksperimendiga läinud kaasa ka Euroopa ning Eestigi püüab „kaotatut“ tasa teha…
Kui objektiivseid väärtusi ei eksisteeri, siis ei saa tõepoolest öelda, et üks maailmavaade on teiste suhtes ülimuslik või alam ― selleks lihtsalt ei ole kriteeriume ― ja üle jääbki rääkida vaid maitse-eelistustest. Seega on sõnum ühemõtteline: noored, valige endale sobivad väärtused (ja püksid ja jope)! Ja just seda Auvinen ka tegi…
Aitab tühja jutu tsiteerimisest. Kas püsiväärtused on meie rahvale õnne toonud, ek kaeba vooglaid ju põhiväärtuste puudumise üle. Raudepeded ja muud ristiröövvallutajad esindasid klassikalisi püsiväärtusi, nende te tegevuse tulemus oli orjus ja genotsiid. Kommunistidest okupantidel olid samuti väärtused kaigas ja väga kindlalt paigas - tulemuseks genotsiid, gulag, ja üleüldine loomastumine. Vene okupatsiooni ja raudpedede diktatuuri vahe ongi ainult selles, et üks edendas klassikalist muusikat teine rohkem kirikukoorilaulu. Mida on vinguda kapitalismi tingimustes, väärtused on väga kindlalt paigas – kinnisvara, karjäär, pangalaen, meelelahutus, mood, sport, ostukeskused ja muude hulgas ka lutteri kirik. Varsti saame telepastoreid nii et tapab – ikkagi jõul.
Väärtused on meil väga kindlad, ka postmodernistlik multikultuur on piisavalt väärtustatud. Ilmnegu ta siis komposti kuju võtnud ühiskonnaõpetuse kujul kitsamalt või haridusministeeriumi kujul laiemalt. Mu meelest on see moraalijutt ikkagi väga ebasüsteemne, kinnismõtteline, halav ja loll. Räägime parem luterlaste ja kagebiitide koostööst. Või dekoratiivsetest teemantidest, mida pakub novaluxi reklaam, läbimõõt 6 cm 59 eegu eest saad seda dekoratiivset väärtust 2 tk.
16 kommentaari:
Tädi kirjutas vägagi tarka juttu, ainult sul on paranoia , et ainult sina oled tark.
Kohe näha, et sulle astuti mitme konnasilma peale.
õnnelikud on need
kes leiavad endale
vähemalt ühe
targa tädi
aga nagu ika
läheme konkreetseks
nimeta kolm punkti
mis tädi tarkust
kõige enam ilmutavad
esimene punkt mis ilmutab tädi tarkust:
"oleme tõepoolest silmakirjalikud"
nojah.
kuigi, ma ei välistaks, et ta võis selle mõtte kellegi pealt maha viksida.
;)
ma arvan ka et oli tark jutt. haugud vale puu all kivisildnik. aga kui sa konkreetust taga ajad, siis nimeta kolm lauset, mis näitavad et "Kuritöö ja karistus" on geniaalne teos
kõik moraalijutud on mõttetud, moraal on tehniline küsimus, mitte universaalne lahenus, moraal on nagu kaigas, lullu kätte seda anda ei tohi. vadake ajalukku, see kubised moraalsetest maniakkidest
kõik õige, aga arvad, et ebamoraalsed maniakid oleksid paremad olnud? arvukamad kindlasti. sellised asjad nagu moraal, olgugi mõne jaoks butafooria, eristavad meid tegelikult loomadest ja takistavad (mida aeg edasi, seda vähem küll) juhuslikele vastutulijatele tina andmast. sa elad veel moraali(riismete) keskkonnas, sa ei tea mismoodi on elada pärast nende kadumist. auvinenid-idiaminid saavad siis presidentideks ja restoranimenüüdesse ilmuvad inimraguud
moraalsed ja ebamoraalsed maniakid on võrdsed, võrdselt ohtliekud, seega on moraal maniakaalsuse erivorm. selge et ma eui taha kõiki loetletud pahasid asju aga ma olen veendunud, et moraal ei hoia kurjust pudelis, pigem vastupidi.
muide aitäh selle delfi lingi eest. ma ise delfit üldse ei loe
kilpkonna-onu oleks kõnealuse teksti autorile öelnud selge sõnaga: "viska juurikas peast ja haara sabast! muidu ma upun!"
autori kõige radikaalsem mõte oli peksta ammukoolnud filosoofi terve artikli jooksul tolle praeguseks lagunenud munadesse ning väita, et just see mees on kõigis maailma hädades süüdi. jääb küsimus kust ammutasid oma näruste tegude jaoks inspiratsiooni arvukad keisrid, imperaatorid ja pühapäevamõrvarid enne niitset.
ma pikalt ei hakka inisema ega süvenema, minagi poleks viitsinud seda artiklit läbi lugeda kui kivisildnik haukunud poleks.
kusjuures niitse
on üks parimaid
kirjanikke üldse
ma ei ole eriti midagi lugenud, aga nii palju kui olen - jah, on küll.
Tule eile meile, Sitasildnik. Millal sa kord (või kas üldse) süvenema hakkad?
rauno, räägi oma probleemist
mõeldes moraalist
milleks lisada
abirattad laevale
mis ei lenda
ilus
Postita kommentaar