(:) närimata kondid gurmaani lugemislaualt I

Täna alustan ma uut plogivestluste sarja, mille teemaks on raamatud, mis kirjutatud selleks, et sa neist kunagi midagi teada ei saaks. Maailm on täis suurepärast lugemist, mis mitte kunagi raamatulettidele ei jõua ja kui jõuab, siis kaob sealt ahvikiirusel. Ma ei pea silmas ainult eesti raamatukaubanduse või raamatukogunduse pidalitõbe. Kogu maailma müügivõrk on kirjanduse vastu vaktsineeritud. Eks ikka murrab läbi mõni võigas dostojevski tüüpi klassik ehk ärapööranud Eric Bogosjan aga või te neid siis ostate ehk loete. Kes meist üldse kunagi varem bogosjani nime kuulnud on? Hollivuud tegi filmi, võiks kuulnud olla. Muide, Bogosjan ei ole see loll lehm, kes eurorahaga armaani sitta ostis. Võtame konkreetselt ühe Bogosiani klassikalise teksti Notes from Underground – kes peaks selle peale tulema, et näidend on loetav, kui ma poleks teile öelnud, siis te isegi ei saaks aru, et see on draamatekst ja pole Dostojevki kirjutatud. Halvem ta nüüd küll ei ole. Kes peaks seda eestis lavastama, mängima, vaatama või kirjastama? Pole selliseid. Tänu minu pikaajalistele pingutustele on baltikumis küll kaks inimest kes on Bogosjanist vaimustuses. See on suur saavutus. Midagi nii haiget ja ülbet annab otsida. Aga üles otsiti.