postitus nr 999 ütleb et, tänapäeval pole vaja enam pommihoiatust teha, piisab kui hoiatad koolilaste eest. Uurimus näitab, et koolilapsed on kaks korda ohtlikumad ja vägivaldsemad kui tänavalapsed. Tõepärane kuid telepärane. Raag ei ole tänavalastest spläterit vändanud, soomes pole tänavalapsed tapatalguid korraldanud ja kui nii võtta siis on tänased riigireeturid ka endised koolilapsed, ekstänavalapsi pole pärast jõerüüdi lahkumist nende hulgas ühtki. Kool kui kurjuse telje terav ots on uus ja asjalik vaade elule. Kui seni uuriti millist multifilmi, millist õudusraamatut ja millist pändi sarimõrvarid fännasid, siis nüüd hoiame silmad lahti ja uurime välja, mis koolis tsikatiilo käis.
6 kommentaari:
ära sa räägi
kui ma õpetajana
klassi ees ringi tuiasin
siis ma sain aru ühest asjast
mina olen reaalne oht
viitsütikuga pomm
sest ma lihtsalt ei suuda mõelda, nagu mõni minu 12aastane mulinski, kes möliseb, et vaadata, kuidas ma reageerin tema mölisemisele, et kas teen püksid täis või lähen lihtsalt hapuks
läksin hapuks, pükse täis ei teinud
Pöffil oli superlahe ungari film Izska reis, kus režissöör oli kasutanud päristänavalapsi, kes vajasid pärisabi, kelle vanemad neid kodu peksid ja jõid (sellest rääkis FS kolmapää Musta laega saalis, kuidas juuakse ja mis asi on vaesus, aga nagu alati kuradi poolikult)
Need lapsed ei läinud ikkagi oma kodudest ära ja ainus, mis nendele tähtsaks sai, oli armastus, see vähene armastus, mis nende alkohoolikutest vanemad neile anda suutsid
Sildnik, sa räägid kulkast, aga mõnel pole homseks isegi võileivaraha, rääkimata pehmest voodilinast, kuhu sina sisse kukud pääle rasket päävatööd ja need tüübid, see pisike tüdruk seal filmiski, tegelikult ka nad on nii päikselised, elujaatavad, noh midagi sellist nagu sinagi vahel oled.
ja ometi nad ei kurda ja kus neil kurta olekski
koolilastel, minul ka, meil on suured mured, ülikoolis näiteks tööl peab käima, et endale liibukaid osta või vahel pidu panna, no kurat raha ei ole.
maailm on vaesus. eesti riigis eesti kunstniks ja eesti kirjanik ei peaks olema vaesed. kulka eesmärk pole vaesusega võidelda vaid loomingulistele tingimused luua.
ja millistes tingimustes lõi oma surematud teosed hra Juhan Liiv?
TL räägib ikka, et luuletada saab ainult pahades tingimustes või hästi noore ja hästi lollina.
Mina näiteks ei luuleta.
Proosagi kirjutamisega tekib probleeme, sest ma elan liiga head elu.
(see on praegu õrritamiseks)
sellegipoolest.
vähemalt oleks tarvis, et kirjanik oleks joodik või narkomaan, mingi defekt ühesõnaga. kindlasti on ontlikke häid kirjanikke ka, kelle defekt on haige fantaasia
liivi ajal ei olnud kultuurkapitali; mis aga peaks kirjanikul olema ette näidata - raamatud, muu on kõrvaline
nojah
kui küsimuse alla tuleb eesti keel ja tavaliselt on see eestlasel kogu aeg nina all nagu mingi tuumakatastroof külma sõja ajal, et kas jääb alles või hääbub
siis loomulikult on võimalikult palju pahna ja mittepahna - ühesõnaga raamatuid hästi oluline teema kultuurisäilitamisprotsessis
aga noh...
mai tea
ma olen nagunii liiga kriitiline, et kõigele korralikult pihta saada
igal juhul ma saan aru natuke Aarne mõtetest (muide ta on mu kursusvend mitte primaat või primitiiv, kellena ta siin ükspäev on esinend)
Muidugi peab kirjutama, aga mitte ainult sellest, kuidas veel kakssada aastat eestlasena püsida
peab kirjutama millestki muust ka vahepeal
Postita kommentaar