piraatliteraat jäi vahele! kirjanik ruben varastas mult unikaalse, rakveres, vallikraavi tänaval disaintud türahiinlase, mis kuulub orgaaniliselt (:)teose kirjanike liit 1981. aasta seisuga - olulist, kooseisu. piraat pani selle oma lämiseva, aru ja otsata delfi loo pealkirjaks, puges veidekale nagu marutõbine kommnoor, osatas mind ja minu meediakunsti, ent ei julgenud kordagi mu nime nimetada. türa, nii röövis ta mult meeletu koguse meediapinda ja hulga väärtuslikke kontakte, mille olen juhmuse ja ebaõigluse vastu võideldes ausalt välja teeninud.
mida see ruben kardab? oleme koos joonud küll, ilma et ma ta habrast kolpa oleksin purustanud, mis muide ei olegi nii keeruline kui korra saapakontsaga, õigesse kohta muiduga... ruben on nagu sisikonna väljapunnitanud kommentaator, nuripidine I-kehvik, üks ei julge kuidagi oma nime kirjutada, ruben põeb ega julge minu nime suhu võtta, täditseb. täisväärtuslik ühiskonna liige kirjutab oma nime kirjatöö alla ja ütleb välja ka selle, kellest või millest ta kirjutab.
siin võib veideka ja runneli sõnamaagia õpetust uskuma jääda - minu nimi ja sõna on nii tugeva väega, et võivad tappa ja hävitada - nõrk ja loll ei suuda aga minu nime isegi mitte üles kirjutada. tõesti, tõesti, mind commander on ülim olend.
muide meenub üks lugu rubenist, juku kalle andmetel väitis ruben, et kivirähki rehepapp on halb ajalooline romaan, sest vanad eestlased ei söönud seepi.
10 kommentaari:
Mainit delfi loo kommentaariumis on viide "kultuuri ja elu" loole Postimehe komnoorte uus Eesti ajalugu, kus kirjutatud muuhulgas järgmist:
"Nende [vene aja komnoorte] eeskujul kirjutas noor algaja ajakirjanik ja represseeritu poeg Aarne Ruben Õhtulehes terve seeria tavamõistusele arusaamatuid lugusid Eesti vabadusvõitlejate halvustamiseks ja nn antifašistide ülistamiseks. Tema veendumusi ei suutnud kõigutada ka mitte loodusseadused, millele viidates Voldemar Pinn omal ajal elegantselt kummutas nii Aarne kui ka nõukogude propaganda valed."
Kas keegi oskab seda kinnitada või ümber lükata? Millal see pidi siis ilmuma? 1987. aastal oli Aarne Ruben (1971) ilmselt liiga noor, et Õhtulehes oleks ilmunud terve seeria lugusid?
vaata kus tõhk, ma ei lugenud komme, peab teinekord hoolikam olema
Eks see limukas Ruben on kogu aeg kehviklust ja töölisliikumist idealiseerinud...
Minuarust on tegu ajudeta tüübiga, kes põhiliselt tegeleb sellega, et otsib kusagilt tolmust üles miskid kummalised nõuka-aegsed väljaanded ja siis nende põhjal kirjutab ilma igasuguse allikakriitilisuseta miski joga kokku...
Tema tekste lugedes on ilmselge, et tegu on haige inimesega... tüüp ei suuda isegi kolm lõiku järjest ühte mõtet edendada, ikka peab kuhugi vasakule ära vajuma... kokku saab tavaliselt miski seosetu ja loetamatu tekstimassiivi...
Kuritegelik on, et keegi Rubeni kirjatükke üldse avaldab.
See (:)kivisildniku kallal õiendamine sobib väga hästi rubenlikult haige käitumise mustrisse... poisu tahab olla tõsine looja ning noorus ja tõsidus ju teadupoolest kokku ei sobi... poisu siis püüabki kramptõsiselt nö vanadele tegijatele "silma teha", et teda ka kampa võetaks... vanad tegijad võivad ju seniilsed kõdud olla, aga Rubeni-taolist tühikargajat ei pea nad mingist asendist tegijaks...
a mulle Ruben meeldib erinevalt päris paljudest praegustest kah kirjanikest. ja sule teravuselt ei jää kivisildnikule grammigi alla
muide, ka mina pean rehepappi äpardunud teoseks.
ulmeguru ütleb: "tüüp ei suuda isegi kolm lõiku järjest ühte mõtet edendada, ikka peab kuhugi vasakule ära vajuma... kokku saab tavaliselt miski seosetu ja loetamatu tekstimassiivi..."
huvitav, mida sa siis veel Joyce'st arvad, hahahaa
Eks ma kujutasin jah, et tuleb keegi ja hakkab Rubenit Joyce'iga võrdlema... piinlik.
Räägiks siis ühe asja selgeks: keeruline ja abitult sogane tekst on kaks erinevat asja.
Joyce'i ja Pynchoni on loetud, tõsi oma paarkümmend aastat tagasi ja ei saaks öelda, et oleks erilist elamust kogenud... lihtsalt panin enda jaoks linnukese kirja. Pynchon meeldis muidugi rohkem.
Rubeni n-ö hüplikkust ei pea ma meisterlikkuseks, vaid pigem abituseks. Noh, et umbes nagu kunstikooli esimese kursuse õpilane, kes usinalt "sürri paneb", aga teeb seda eelkõige seetõttu, et see ilgelt diip on (ja ka seetõttu, et korralikult ta joonistada ei oska).
Igasugu nihestamist ja katkestusi saab viljeleda alles siis, kui lihtsad algtõed ja käsitööoskused on paigas... Ruben minuarust ei oska ja tal pole asjad paigas. On õhkõrn võimalus, et Ruben teadlikult varjab omi oskusi, aga temasuguse kramptõsise ja sirgjoonelise kuju puhul ma sellise mõtte välistaks.
See, et Ruben kellegile meeldib... see kinnitab kenasti teesi, et igaühe jaoks on kusagil keegi...
Rubenlik teravus oli muidugi naljakoht. Aitäh!!!
PS: Rehepappi äpardunuks ei pea, aga liialt pikaks küll.
ma ei võrdle rubenit joyce'ga vaid reageerisin su rubeni-kirjeldusele, mis vastab väga hästi ka joyce'le. tegelikult on piinlik kui kedagi tekstide ja maailmavaate järgi haigeks liigitatakse. esiteks on see antud komkreetsel juhul bullshit ja teiseks, kas ulmeguru on defineerinud mingi universaalse teksti, millest kõrvalekalded on haiglased ja lõpuks, kui "haiglased" kas siis ilmtingimata kunstiliselt väärtusetud? kas ulmeguru on oma teostest tõesti nii vaimustunud, et ei kahtle nende absoluutses paremuses rubeni omadega võrreldes? millisel alusel? olen kunagi varem siin komminud, et eesti noorkirjanike ego ja saavutused on proportsioonist väljas
rubeni luulekogu mis kunagi miskis kassetis olmus oli täitsa ok, edasi ei oska küll midagi esile tõsta
Ei kuuluta kedagi vaid mõne teksti põhjal haigeks... Rubeni puhul on sellise arvamise aluseks, lisaks tema abitutele tekstidele, veel ka lõputu sonimine postiloendites ja kõikvõimalikud "arvamusavaldused".
Lisaks muule on tegu ignorantse ja valeliku inimesega.
Loomulikult pole (isegi Ulmeguru jaoks) olemas miskit universaalset teksti, millest kõrvale kalduda ei tohi... samas saab iga vähegi lugenud ja haritud isik aru, et kas tekst on hea või halb.
Selles on küll sallimatu, et pelgalt haiguse eksponeerimine ei oma minu jaoks kunstilist väärtust.
nii see on
allkiri
Postita kommentaar