(:) eesti vabariigi peied - ja sinust tehakse sülti

eesti riigile tehakse kohe ärtust ära, riigipöörajad, värdjad ja sisevaenlased loovutavad lähitulevikus põlisrahva iseseisvuse. kes ei lugenud nappi komentaari eplist, ega seda sama lugu delf siis võtku vaevaks ja lugegu minutist tõde

mõned tekstinäited toomnas liiva igati asjatundlikust matusekõnest:

Kui veel kaks aastat tagasi käis see tont ringi püstipäi, avalikult, siis pärast seda, kui prantslased ja hollandlased lükkasid rahvahääletustel tagasi Euroopa konstitutsioonileppe projekti, on tont hoidunud varju, talitades salaja, hiilivalt.

Üksnes Iirimaa on teatanud, et paneb reformilepingu rahvahääletusele. Ülejäänud riikides tehakse asi vaikselt ära, parlamendihääletustel.

Üksnes Suurbritannia, Iirimaa, Taani ja Poola olid kaubelnud endile välja mõningad optsioonid või reservatsioonid. Eesti ei kaubelnud endale ühtegi eriõigust.

Euroopa Komisjonist konsolideeritud teksti, siis öeldi talle ära: valitsusjuhid olevat juunis kokku leppinud, et konsolideeritud teksti ei avalikustata enne reformileppe ratifitseerimist.

Kui võrrelda rahvahääletustel tagasi lükatud konstitutsioonilepet ja nüüd sõlmitavat reformilepet, siis välja on jäetud üksnes kaks konstitutsioonileppe projekti 448 sättest - need mis puudutavad EL hümni ja lippu (vastavad sätted on niikuinii vastu võetud aastatel 1972 ja 1986).

Vaatamata asjaolule, et kõik valitsused kinnitavad oma kodulehtedel nagu ühest suust, et reformilepingut ei saavat kuidagi võrrelda konstitutsioonileppeaga, ei maksa luua illusioone: natuke rohkem kui aasta pärast kehtib meil uus konstitutsioon. Eesti on muutunud regiooniks Euroopa superriigis.

Näiteks energeetika, kosmose hõlvamise, transpordi, Euroopa Keskpanga poliitika, tsiviilkaitse, erikohtute, intellektuaalomandi õiguse, rahvaalgatuste, kultuuripoliitika, turismi, migratsiooni ja piirikontrolli, kuriteo-ennetuse ja politseialase koostöö alal tehtavate otsuste suhtes ei saa Eesti enam vetot panna. Vetoõigus on jäänud üksnes otsuste suhtes, mis puudutab relvajõul sekkumist (s.o kaitse- ja sisejulgeoleku küsimustes), samuti perekonnaõiguse ja Euroopa prokuratuuri pädevuse küsimustes. Isegi EL otsuste vastuvõtmise mehhanismi on muudetud nõnda, et olemasolevaid lepinguid saab muuta ilma valitsustevahelist konverentsi kokku kutsumata. Seega on isegi Suurbritannia, Iirimaa, Taani ja Poola eriõigused illusoorsed ja lühiajalised.

Kui hinnata sisu, mitte vormi, siis võib kindlalt öelda, et tegemist on uue konstitutsiooniga, kes väidavad vastupidist, need valetavad.

1.
Uut regulatsiooni on vaja selleks, et muuta Luksemburgis asuv Euroopa Kohus ülimuslikuks kõikide Euroopa kohtute suhtes.
2.
Euroopa Liidust saab juriidiline isik. Kuivõrd ainupädevus enamuses asjades on läinud Brüsselile, siis ka välislepingute sõlmimise ainuõigus läheb üle Euroopa Liidule.
3.
Esmakordselt nähakse ette Euroopa Liidu maksude kehtestamise õigus.
4.
Uue riigi tekkimisega kehtestatakse kõikjal (teatud üleminekuperioodi jooksul) rahaühikuna euro. Vahetuskursi määrab edaspidi juba Euroopa Keskpank. Kus suitsu, seal tuld: devalveerimisjuttudel võib olla iva sees. Nüüd saab selgeks, miks Eesti valitsus euro kasutuselevõtuga enam ei kiirusta: see surutakse meile peale väljaspoolt.
5.
Eesti jaoks kõige suuremaks murelapseks tuleb pidada ehk migratsiooniküsimuste andmist Brüsseli kompetentsi. Kui seni saabus Eestise keskmiselt kümmekond asüülitaotlejat aastas, siis Euroopa föderatsioonis saab teoks praeguse õigus- ja sisevoliniku Franco Frattini nägemus, mille kohaselt hakatakse asüülitaotlejaid jaotama liikmesriigide vahel õiglaselt, seda juba alates 2010. aastast alates.

... iga-aastaselt üle 2000 pagulase vastuvõtmise kohustus.