kirjutasin just riigikogu ahvidest ja tuli mõte, et ehk annavad kohtusse. kujutan juba vaimusilmas ette, et nad peavad tõestama, et pole ahvid. tuleb õiguskomisjoni esimess, sügab vasaku käega üle pealae paremat kõrva ja laseb püksid maha - näete - saba poel. mis ahv ma siis olen. kisub särgi ka maha - näete - karvakasv on õige kidur, õõtsutab ennast aga ümiseb uuuh, uuuuh, uuuuh... vandemehed noogutavad mõistvalt koonusid, vandemehed st vandenõulased ja korruptandid. siis tuleb advokaat, kahel jalal, ärev sumin saalis, advokaat esitab kohtule geeniuuringud, mille kohaselt inimese ja inmarvi geenid erinevad paar protsenti. selgub et minu väide on peaaegu 100% täpne, mida aga ei saa öelda riigikogujate väidete põhimassi kohta. advokaat toob näiteks võimupartei valimisväite viie rikkama riigi kohta... kohtusaalis puhkeb hala ja hammaste kiristamine, advokaati ja kohtualust tabavad banaanikoored ja üheksakümne kaheksa protsendilised ahviväljaheited... kaitsja ei jõua kunagi ettevalmistatud kaitsestrateegia järgmise punktini, mis räägib usuvabadusest ja teadusliku maailmavaate legitiimsusest.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar