üldjuhul ma suudan oma kirkad lugemiselanused endale hoida, välja arvatud justi staariinteks, nii ka seekord. öösel lugesin täiuslikku raamatut, olgu õnnistatud ulmeguru, kes rasketel hetkedel on mu usku lühiproosasse sõna ja teoga kinnitanud, nüüd tagasi raamatu juurde.
on see alles raamat. raamatu nime ma teile ei ütle, see oleks ebaõiglane, ma olen lugenud terve mäe head ja väga head kirjandust, et see jutukogu leida. nähke vaeva, rügage, närige ennast läbi haipide ning vaimse rutiini liustike, sumbake käsitöö ja kommertsi mudasoodes, hulluge läbikukkumiste ja katteta ambitsioonide ookenis.
jõudu.
autori pildi mõtlesin teile anda, aga ei leidnud võrgust ühtki, ainult see näkane joonistus. targale piisab. kes aga siiski soovib veeta proledepäev minuga ühel lainel - vaadaku emigreeruvaid pilvi ja pidagu koos minuga üleajulist marcel duchampi (mitte päeva ega aastat vaid) meheiga.
6 kommentaari:
Ise teed ju ka pesuehtsat käsitööd, grafomaanlikku ja sobilikku neile, kes sinu moodi ropud või vähemalt seesmiselt sama matslikud.
icc.kultuuri ja loomeinimesed avasid oma 20 a hiljem plogis kommimisvõimaluse ja suisa anonüümselt võib.progress missugune.
millises ekspertgrupis
va kaarel tegev on :)
vaatasin esimest korda seda 20 aastat.. plogi ja mulle meeldis. väga erinev kogu sellest bloginduse põhimassist s.h noorkirjanike omadest. näib õigus olevat, et praegusel ajahetkel on kõik pea peale keeratud ja avangard on tegelikult vanad peerud. võtke või jätke, aga kui ma loen nooremate kirjanike blogisid, siis ma ei näe neis väga suuri erinevusi, on vaid käratsev ja originaalitsev enesekeskne seltskond. üksikud tõusevad vormilt natukene esile, aga sisuline pilt on sama mis delfi igapäevastel kärajatel. vanad aga on oma teksti nagu mõtte sisse pannud ja kisa pole - just sellist teksti kassid tegelikult ostaksid. vahel olen mõelnud, et kui kõik ilutsevad, järjekindlusetud ja asjatult epateerivad lõigud maha tõmmata, kui palju ja mis jääks järele näiteks NAKlaste blogidest? kardan, et mitte just palju. postmodernism - palju kasutut müra. sai kriitiline komm, aga ega ma kuri pole kellegi peale tegelikult. see oli mu subjektiivne mulje kui võrdlesin seda veidi arhailist, aga sümpaatset 20 aastat.. blogi muudega, mida lugenud olen
Pilt meenutab mulle millegipärast seda Odessa juuti, kes 1940 Butõrkas maha lasti. Oivalisi jutukesi kirjutas. Mis tal peldikupoti kunstisaali paigutamisega pistmist on, seda ma ei tea.
ikkagi lasti maha
Postita kommentaar