reede, oktoober 26, 2007

(:) kriminaalne idee - vene TV maksumaksja rahaga











kodanikud multikultuuri aktivistid rahvusringhäälingust nõuavad kultuuriministrilt 50 000 000 ( loe viiskend milli) krooni venekeele telekanali jaoks. see nõue on selgelt ebaseaduslik sest põhisedus ütleb et, riik on eesti rahva ja kultuuri säilitamiseks. punkt. vene telekanal ei ole eesti kultuur, saage aru, pole eesti kultuur. Nii et raha ei saa. minister jänes ütleb, et see on väljapressimine, sest siis tuleks raha teistelt valdkondadelt ära võtta. loe sportlastelt ja ametnikelt. Mu meelest tuleks ka raha parasiitidelt ära võtta ja anda kultuurile aga mitte vene kultuurile. põhiseaduses on meil punkt mis räägib kultuurautonoomiast, st tee ise oma vene kanal kui sul raha on. kultuurautonoomia ei ole riigi kohustus vaid inimkilbi vabadus. vabadused ja kohustused on meil lootusetult sassi aetud, põhjuseks kirjaoskamatus - poliitikud ja ametnikud ei saa põhiseadusest aru. see telekanali rahanõue pole mitte väljapressimine nagu arvab lp jänes vaid põhidedusliku korra õõnestamine.

15 kommentaari:

Olev ütles ...

Muideks 30%-35% maksumaksjaid on venekeelsed. Oma kitsarinnalisuses leiad sa endale ikka vaenlaseid selle asemel et sõpru leida. Ülebalti venekeelne TV-kanal soodustaks baltivene identeedi loomist.

kivisildnik ütles ...

põhiseduse kitsarinnalisusest käib jutt. isegi kui 66% maksumaksjaid oleks meil mongolid ei muudaks see põhisedust.

Veiko ütles ...

Loome jah baltivene kanali ja identiteedi, mis meie ajaloo mõnusalt ja ilma liialdusteta ümber jutustab. Ja teeb iga laupäeva õhtu meeleoluka otsesaate: "tantsud venemaaga".
Siis on lõpuks ometi kõik rahul.

kuulitõukaja ütles ...

Telekanal telekanaliks, aga sa oled valel teel. Eesti kultuur pole ainult eestikeelne, ja ma mõtlen siin eesti kultuuri väikse tähega. Paradoksaalne võib olla, aga nii see on. Keel on vaid üks, kuigi oluline osa eesti kultuurist. Lisaks sellele on olemas maastik, mentaliteet ja kas või sõprus näiteks. Kui mul on sõbraks venelane, siis ta on minu kaudu osa eesti kultuurist, ehkki kasvatab sibulaid ja joriseb tšastuškasid, panimaješ?

kivisildnik ütles ...

sõprus lahendab kõik probleemid - sul on paeluss kõhus, sina otsid taga iga hinna eest sõporust. jõudu ja edu. eesti ballette ei ole eesti keelne, kas ta üldse eesti kultuur on jäägu seekord arutamata. eesti kirjandus ja eesti ajakirjandus on aga eestikeelsed. selles pole vähimatki kahtlust.

kuulitõukaja ütles ...

pole vähimatki kahtlust? eestikeelne ajakirjandus on tihti vaid eesti keele rikkuja ja mis puutub kirjandusse, siis ta on kas hea või halb, sõltub sellest mis inimesed on need, kes teda kirjutavad, on nad marurahvuslastest kulturträgerid või on neil ka sõpru, kes kasvatavad sibulaid ja on muidu ka teistsugused

kivisildnik ütles ...

kui eesti kirjandus pole eestikeelene, siis tekib õigustatud küsimus - mis keeles kirjutasid tammsaare, tuglas, under, liiv ja vihalemm? ja teine õigustatud küsimus - miks puskin, dostojevski ja gilbert sorerentinio pole eesti kirjanikud? eesti ajakirjanduse keel onmküll ahlb aga mitte nii halb seda pidada mordva, ungari või poloveti keeleks. võrreldes rahva hääle propagandakantselliidga on aga tänane eesti päevaleht lausa autentne kõnekeel. edenemine on ilmne.

kuulitõukaja ütles ...

nojah, see on küll raudne, et eesti kirjandus väikse tähega on vaid eestikeelne, selle vastu ma ei urise, ent ma arvan, et MEIE oma on ka siinne venekeelne kirjandus, ajakirjandus olgu peale. ma olen põhimõtteliselt vahettegemise vastu kultuuripoliitikas tulenevalt sellest mis keeles on raamat kirjutatud. geniaalset kohaliku venekeelse inimese luulet peaks eelistama nõrgale maakeelsele värsitreialile. see küsimus muutub selgemaks kui võtame venekeelse inimese kunstinäituse. kas sa teed talle keeletesti ja tunnistad ta vene kunstiks? või leiad pildilt samovari ja võtad talt rahad ära? etniline vahettegemine kultuuripoliitikas on kahtlane asi

kivisildnik ütles ...

minu jaoks on severjaanin vene kirjanik, täpselt samadel alustel nagu hemingvei pole prantsuse kirjanik. pole vaja nii ahne olla ja kõiki turiste ja kohe eesti kirjanikeks lahterdada. akadeemiline kirjanduslugu ei tunne venekeelseid eesti kirjanikke, mina ka ei tunne. esiteks neid lihtsalt pole ja teiseks on etniline diskrimineerimine kultuuri ja rahvusküsimuses on põhiseadusesse sisse kirjutatud.

kuulitõukaja ütles ...

kas äkki selle hoiaku pärast see eesti uuem kirjandus lugeda ei kõlbagi? treitakse isekeskis lingvistilisi nalju ja patsutatakse ajalehtedes üksteisele õlale. seda nimetatakse klubiks, mitte kirjanduseks. olgu, rohkem ei irise. seisukohad on erinevad.

kivisildnik ütles ...

enne ku hakkame elavat eesti kirjandust paika panema nimeta 20 elavat eesti kirjanikku, siis saame aru millest jutt käib; muidu jääv veidemanni abstraktse inina tasemele, seejärel nimetan mina sulle 20 väga loetavat ja tõsiseltvõetavat eesti kirjanikku. edasi vaatame

kuulitõukaja ütles ...

mis sellest kasu, kui ma need üles loen? ega 20 tule täiski - ma ju ütlesin, et ei kõlba lugeda, järelikult ma ei loe, ja järelikult unustan ka nende nimed. ma võin öelda paar kes kõlbavad - Vahing, Sauter, Baburin, Ehlvest tulevad meelde. 20 pole neid minu maite jaoks kindlasti.

kivisildnik ütles ...

maltzberg testis kogu elu usa tugengeid, paludes neil nimetada 5 elavat ulmekirjanikku, keegi ei teadnud, nii et maailma tasemel on 4 elavat eesti kirjanikku väga tugev andmebaas. kuna mina tean sadu eesti kirjanikke ja liskas olen neid ka lugenud ja paarkümmend neist mulle isegi meeldivad, siis on parem kui räägime edaspidi mongoolia kirjandusest, mida me kumbki ei tunne

kuulitõukaja ütles ...

ma ei öelnud et maailmatasemel, vaid et kõlbavad lugeda. sadu kirjanikke? kas "kirjaniku" sõna on nii odav juba?

kivisildnik ütles ...

elavad, surnud ja pagulased kokku arvates on esti kirjanike sadu ja dadu, selge et ellen niit on kirjanik ja selliseid on väga palju, see muidugi ei tähenda et ulatub nõudliku lugeja tasemele, kuid asjaarmastaja taselemst on üle; koos luuletajate, esseistide ja näitekirjanikega on eesti krjanikke sadu aga see pole sugugi palju; võrdluseks ilngliskeelsid ulmekirjanikke on kuskil 100 000, nii et see paarkümend kobedamat on siiski väga hea tulemus. mõned elavad, ehlvest muide on surnud; km sinijärv, jürgen rooste, priidu beier, fs, ilona laaman, mari vallisoo, kauksi ülle, olavi ruitlane, hasso krull, triin soomets, jaan kaplinski, andres ehin, kalev keskküla, piret bristol, kaupo meile, ivar sild, kaie talviste, pe rummo, ene mihkelson ja veiko märka - et nimetada ainult luuletajaid - rummo ja ehin enam küll ei toida aga tehtud töö on tase