
Õpetajad vajavad elementaareid algteadmisi kirjandusest ja ühiskonna korraldusest, lugesin õpetajate lehest kõige ilgemat kust: "Pean tunnistama, et ega ma saanudki aru, mida mõtleb eelmise nädala Sirbi viimasel küljel (:)kivisildniku nime all sõnu pritsiv kirjaoskaja (kelleks ta ennast ise peab ja korduvalt nimetab), deklareerides soovi vabastada Eesti Vabariik klassikalisest muusikast kui kahjuliku vaimunõtruse ilmingust ning tuues loomastumise näiteks Arvo Pärdi loomingu. Küllap see vist ikka mingi äraspidine huumor peab olema, sest ega siis „näljutatud kirjanik” (:)kivisildnik usu ometi tõsimeeli, et tema tasemel literaatide ülalpidamine on igapäevast leiba teenivate „töökate idiootide” püha kohus? Või et museaalne kultuurilugu, ooper ja moodne tants ning üldse kõik, mille mõttest mõni lugema-kirjutama õppinu aru ei saa, on „ühiskondliku kaaluta totrus” ja „ideedeta möögimine”? Või mine sa tea... Inimeste arusaamad maailma asjadest on tihtipeale ikka ehmatavalt erinevad." tsitaadi lõpp
minu tasemel? see tähendab ometigi tipptasemel. oleme ausad, kui suvalisel tasemel õpetaja on riigi või omavalitsuse palgal, miks siis kõigi aegade suurim eesti kirjanik ei võiks olla - põhiseadus räägib kultuuri säilitamisest, haridus saab almust kui kultuuri alam level ja muudkui ülbitseb. masendav. lähen peagi jõgevale kirjanduspetajatele lihtsaid asju seletama. ehk õnnestub mõned neist inimliigile tagasi võita.

















































